Tere päevast. Alatest 2011 aastast on kohtutäitur ebaseaduslikult igakuiselt kinnipidanud isiku sissetulekut. Sissetulekuks riiklik pension summas 260 EUR brutto, maksuvabatulu on 336 EUR. Vastavalt Täitemenetluseseadustiku §131 lg 1 p 10 sissenõuet ei saa pöörata riikliku pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Samuti, vastavalt Täitemenetluseseadustiku §132 lg 1 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2011 aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusele nr 90 töötasu alammääraks kuus oli 278,02 eurot. 2012 aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusele nr 169 töötasu alammääraks kuus on 290 eurot. Seega kinnipidamisega on seadust rikkutud.
Taotlesin kinnipidamise lõpetamist ja seadusevastaselt kinnipeetudud summade tagastamist. Vastuseks sain, et vastavalt minu avaldusele on täitur Tallinna Pensioniametile saatnud teate pensionist kinnipidamisel jätta arestimata summa, mis vastab kuupalga alammäärale. Laekunud raha tagastada ei ole võimalik kuna see on võlgnevuse katteks kantud sissenõudjale.
Küsimus, kas on ikka mingi võimalus seadusevastaselt kinnipeetudud summade tagastamiseks või mitte? Ja kuhu peab pöördma et kaevata koktutäituri tegevuse peale? Tänan
Minul on küsimus kohtutäituri tegevuse kohta
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Minul on küsimus kohtutäituri tegevuse kohta
Tere,
Esmalt tuleb märkida, et oma sissetulekutest (pension, töötasu jms) tuleb täitmisteate saamisel kohtutäiturile teada anda, et kohtutäitur ei arestiks sissetulekuid, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kõigist täitmist takistavatest asjaoludest tuleb kohtutäiturile teada anda.
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (täpsemalt vt TMS § 217-218).
Küsimusest järeldub, et kohtutäiturile vastava avalduse esitamisel pension ka vabastati arestist ja kinnipidamised lõpetati, st probleem lahenes.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 kohaselt tõepoolest sissenõuet ei saa pöörata riiklikule pensionile, kuid seda vaid seaduses sätestatud ulatuses. Samas riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 3 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kui pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Üldjuhul tuleks lisaks jälgida, et oleks täidetud TMS 132 lg 1 arestimisele mittekuuluv summa (töötasu alammäär), nt kui pension ületab töötasu alammäära või on teisi sissetulekuid.
Riigikohus on korduvalt märkinud, et TMS §-de 130-136 põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.
Küsimusest ei selgu, kui palju oli võlgnikul võimalik kõigist oma sissetulekutest kasutada ning millise nõude täitmisega oli tegemist, samuti miks ei esitatud täiturile avaldust pensioni vabastamiseks arestist koheselt siis, kui kinnipidamised algasid.
TMS § 43 lg 1 kohaselt võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Selle aja jooksul on võimalik raha tagasi saada veel kohtutäiturilt, kui esitada vastav avaldus.
Riigikohus on märkinud, et TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sisaldub nn absoluutne arestimiskeeld. See tähendab, et isegi juhul, mil võlgniku algselt esitatud andmete alusel on nimetatud lõigetes sätestatu jäänud järgimata, tuleb võlgnikule tagada (jätta arestimata) ühe kuu palga alammäärale vastav summa ja ülalpeetava kaitseks TMS § 132 lg-s 2 sätestatud summa, kui algne ekslik arestimine selgub tagantjärele. Sellistel juhtudel ei saa aga juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama (RKTKo nr 3-2-1-3-08, kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-3-08).
Sissetulekule sissenõude pööramise kohta vt http://otb.ee/index.php/nouandenurk/tai ... oeoeramine.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Esmalt tuleb märkida, et oma sissetulekutest (pension, töötasu jms) tuleb täitmisteate saamisel kohtutäiturile teada anda, et kohtutäitur ei arestiks sissetulekuid, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kõigist täitmist takistavatest asjaoludest tuleb kohtutäiturile teada anda.
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (täpsemalt vt TMS § 217-218).
Küsimusest järeldub, et kohtutäiturile vastava avalduse esitamisel pension ka vabastati arestist ja kinnipidamised lõpetati, st probleem lahenes.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 kohaselt tõepoolest sissenõuet ei saa pöörata riiklikule pensionile, kuid seda vaid seaduses sätestatud ulatuses. Samas riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 3 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kui pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Üldjuhul tuleks lisaks jälgida, et oleks täidetud TMS 132 lg 1 arestimisele mittekuuluv summa (töötasu alammäär), nt kui pension ületab töötasu alammäära või on teisi sissetulekuid.
Riigikohus on korduvalt märkinud, et TMS §-de 130-136 põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid.
Küsimusest ei selgu, kui palju oli võlgnikul võimalik kõigist oma sissetulekutest kasutada ning millise nõude täitmisega oli tegemist, samuti miks ei esitatud täiturile avaldust pensioni vabastamiseks arestist koheselt siis, kui kinnipidamised algasid.
TMS § 43 lg 1 kohaselt võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Selle aja jooksul on võimalik raha tagasi saada veel kohtutäiturilt, kui esitada vastav avaldus.
Riigikohus on märkinud, et TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sisaldub nn absoluutne arestimiskeeld. See tähendab, et isegi juhul, mil võlgniku algselt esitatud andmete alusel on nimetatud lõigetes sätestatu jäänud järgimata, tuleb võlgnikule tagada (jätta arestimata) ühe kuu palga alammäärale vastav summa ja ülalpeetava kaitseks TMS § 132 lg-s 2 sätestatud summa, kui algne ekslik arestimine selgub tagantjärele. Sellistel juhtudel ei saa aga juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama (RKTKo nr 3-2-1-3-08, kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-3-08).
Sissetulekule sissenõude pööramise kohta vt http://otb.ee/index.php/nouandenurk/tai ... oeoeramine.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo