Tere,
selline case, et võtsin laenu kiirlaenu ettevõttest Minicredit AS. Harju Maakohtu menetlus läbitud, esitasin apellatsioonkaebuse koos menetlusabi taotlusega Tallinna Ringkonna kohtule ( vaidlustasin intressi ja menetluskulude jaotuse), kuna Harju Maakohus jättis tähelepanuta olulised asjaolud, kohaldamata TsÜS §86 lg 3,kuigi laenuandja ei olnud korrektselt täitnud vastutustundliku laenuandmise printsiipi. Tallinna Ringkonna kohus jättis menetlusabi taotluse läbivaatamata ning apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, leides et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei esine õiguslikku alust. Apellatsioonkaebuse ja määruskaebuse vaatas enne esitamist üle endine kohtutäitur hr Priit Lantin, tema kinnitusel oli see õiguslikult korrektne. Esitasin ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtusse määruskaebuse. 05.07.12 tehti määrus tsiviilasjas nr: 3-7-1-2-485. Selle sain kätte vist 07.07.12. Määrusega jättis Riigikohus nende silmis riigi õigusabi taotluse rahuldamata, andis kuni 21.08.12 aega vandeadvokaadi vahendusel määruskaebuse esitamiseks ning 25€ kautsjoni tasumiseks.
Täna, s.o 26.07 sain kätte täitmisteate, mis on väljastatud Harju Maakohtu lahendi alusel, mis on osaliselt vaidlustatud. Harju Maakohus mõistis mult välja 119,58€. Sellest moodustas 75€ põhiosa, 20€ intress, 20€ sissenõudmiskulud (2 meeldetuletuskirja) ja ülejäänud VÕS-i järgne viivis. Hageja tegi kohtus sellise prohmaka, et sidus hagi lepingujärgse viivisemääraga, milleks oli 1,5% päevas. Taotlesin viivise tühiseks tunnistamist TsÜS §86 sätete alusel. Kohus kohaldas VÕS §42 sätteid ja tunnistas selle tüüptingimuse tühiseks ja Hageja kaotas sisuliselt oma viivisenõude.
Sellest 75€ põhiosa võlast olen tasunud 50€, Hageja ei saa minu hinnagul VÕS §88 lg 8-le tugineda, sest ta võttis kohtuistungil omaks, et olen tasunud 25€ põhiosa katteks. Sellest omaksvõtust taganemine oleks teiste nõuete suhtes juba pahauskne.
Asja tuum on siin selles, et Tsiviilkohtu menetluse seadustikus on kuskil säte, mille kohaselt otsus on täidetav osas, milles seda ei ole edasi kaevatud. Ma ei mäleta täpset sõnastust ega paragrahvi numbrit, kuid sisuliselt mul on õigus esitada täitemeetluse lubamatuks tunnistamise hagi 20€ ulatuses + siis riigilõiv ( kohus rahuldas Hageja nõuded 56% ulatuses, aga selle jaotuse ma vaidlustasin). Teiselt poolt jälle, saan ma esitada kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale, kuna ma olen enne täitemenetluse alustamist Hagejale 50€ tasunud ning mul on Riigikohtu lahend, mis annab mulle õiguse esitada 21. augustini määruskaebus vandeadvokaadi vahendusel ja tänu sellele TsMS sättele ei saa kohtutäitur seda Harju Maakohtu lahendit tervikuna täita. Lihtsamalt öeldes, saab kohtutäitur täita vaid 25€ põhiosa nõuet, 20€ sissenõudmiskulude nõuet ja hädist viivisenõuet. Kohtuotsusega mõisteti välja viivis summas 4,58€ ja jooksev viivis põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 70,42€ seaduses toodud viivisemääraga.
Tean seda, et ma pean kohtutäiturile teatama, et mul on TMS §131 lg 1 punkt 1 ja punkt 10 toodud sissetulekud ja ma pean 10 päeva jooksul esitama selle kaebuse. Kui ma kaebust ei esita, siis mul tuleb täitemenetluse peatamiseks esitada selle laenuandja vastu täitementluse lubamatuks tunnistamise hagi. Küsimus on selles, mida ma antud juhul tegema peaks?
Olen koostanud ja esitanud ettevõtte juhatuse liikmena 2 liitnõude hagi (võlanõue + kahjunõue+ sissenõudmiskulud+ viivise nõuded eeltoodudelt s.h jooksev viivis) ning algatanud 2 maksekäsu kiirmenetlust, aga ma ei tea, kuidas taolist hagi koostada. Kas mingit näidispõhja on või saaks juhised selle jaoks. Just selle kohta, kuidas ma seda nõude sisulise osa kokkuvõtet teen, kas : ........ HAGIAVALDUS Täiteasjas nr:........................ täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks on sobiv?
Siis veel selline küsimus, et plaanis on rajada ettevõte, milles ma omaksin 51% osakuid. Kas mul oleks võimalik saada oma riigilt saadud sissetulekud ettevõtte kontole ning kas ma võiksin ettevõttel legaalsel moel hoiustada lasta ka minule kantavaid rahasid või muul moel minu valdusse sattuvaid rahasid? Mõtlesin asja nii läbi, et teeb ettevõttega lepingu, mille kohaselt ettevõtte hoiustab oma kontol minu rahasid ja võimaldab mul need igal ajal sealt välja võtta ja ma maksan selle eest ettevõttele tasu %-na hoiustatavalt summalt. Kas selline tehing on de jure korrektne või tuleb asi korraldada muul moel?
Mis puutub neid nõudeid, mida kohtutäitur täita saab, siis olen huvitatud vabatahtliku täitmistähtaja jooksul nende tasumisest, aga kas on mõtet, kui mul õnnestuks leida de jure korrektne viis oma rahavoo suunamiseks loodava ettevõtte kontole nii et, ma seda raha rahulikult kasutada saaksin? Siis võiks ju sisuliselt lasta kohtutäituril 10 aastaks kõik mu pangakontod arestida ja taodelda elatusmiinimumi ulatuses kasutusõiguse jätmist ühele kontole. Vormistaks asja nii et, teatav riigiasutus kannaks mu raha otse ettevõtte kontole (peale seda kui olen kohtutäiturit mittearestitavatest sissetulektutest teavitanud) ja saaks selle elatusmiinimumi ulatuses legaalse reservi. Kui 10 aastat täis saaks, siis vabastaks nõude aegumine mind automaatselt võla tasumisest. Kui põhinõue ära aegub, siis loetakse TsÜS-i sätete alusel aegunuks ka kõrvalnõueded, isegi kui kõrvalnõue eraldiseisvalt poleks aegunud. Põhinõuet on veel 25€ järgi. Hageja kadu oleks ca 50+€ ning lisanduvad täitemenetluse kulud.
Kas mul oleks tark see ettevõte asutada de jure enda nimele või ma peaksin nende 10 päeva jooksul oma osakud kellegi teise nimele kirjutama, nii et kohtutäitur neid arestida ei saaks?
Millised on Teie soovitused ja tegutsemisjuhised? Oleksin tänulik, kui saan antud küsimusele kiire ja põhjaliku vastuse. Ei taha kohtutäiturile vastamisega viivitada.
Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi või kaebus?
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi või kaebus?
Tere
Juhime tähelepanu, et foorum on mõeldud füüsilistele isikutele, mitte juriidiliste isikute esindajatele.
Ilma asjassepuutuvaid dokumente nägemata saab vastata järgmist:
Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138).
Jõustunud kohtulahendid on täitmiseks, kuid tõepoolest on seadus ette näinud ka aegumise. Kohtutäitur saab täita täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 alusel jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvaid kohtulahendeid (täitedokument). Kui kohtutäitur on asunud täitma jõustumata või viivitamata täitmisele mittekuuluvat lahendiosa, siis on TMS § 217 alusel tema tegevuse või otsuse peale võimalik esitada sellekohane kaebus kohtutäiturile ja selle peale omakorda kaebus vajadusel maakohtule (TMS § 218). Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatakse sissenõudja vastu (nt põhjusel, et nõue on rahuldatud) (TMS 221).
Kohtutäituri õigused täitedokumendi täitmisel on sätestatud samuti täitemenetluse seadustikus (TMS 3.ptk 2. jagu), nt õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt; õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt andmeid võlgniku elukoha, tööandja ja sissetulekuallikate, ülalpeetavate ja võlgnikule kuuluva vara ning sellel lasuvate kohustuste kohta jne. Samuti reguleerib TMS võlgniku vara tagasivõitmist täitemenetluses (4.osa). Ka võlgnikul on kohustus anda kohtutäiturile oma vara kohta teavet (TMS § 59). Sissenõue on võimalik pöörata võlgniku varalistele õigustele, sissetulekule, vallas-ja kinnisasjadele.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo
Juhime tähelepanu, et foorum on mõeldud füüsilistele isikutele, mitte juriidiliste isikute esindajatele.
Ilma asjassepuutuvaid dokumente nägemata saab vastata järgmist:
Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138).
Jõustunud kohtulahendid on täitmiseks, kuid tõepoolest on seadus ette näinud ka aegumise. Kohtutäitur saab täita täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 alusel jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvaid kohtulahendeid (täitedokument). Kui kohtutäitur on asunud täitma jõustumata või viivitamata täitmisele mittekuuluvat lahendiosa, siis on TMS § 217 alusel tema tegevuse või otsuse peale võimalik esitada sellekohane kaebus kohtutäiturile ja selle peale omakorda kaebus vajadusel maakohtule (TMS § 218). Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatakse sissenõudja vastu (nt põhjusel, et nõue on rahuldatud) (TMS 221).
Kohtutäituri õigused täitedokumendi täitmisel on sätestatud samuti täitemenetluse seadustikus (TMS 3.ptk 2. jagu), nt õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt; õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt andmeid võlgniku elukoha, tööandja ja sissetulekuallikate, ülalpeetavate ja võlgnikule kuuluva vara ning sellel lasuvate kohustuste kohta jne. Samuti reguleerib TMS võlgniku vara tagasivõitmist täitemenetluses (4.osa). Ka võlgnikul on kohustus anda kohtutäiturile oma vara kohta teavet (TMS § 59). Sissenõue on võimalik pöörata võlgniku varalistele õigustele, sissetulekule, vallas-ja kinnisasjadele.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo