Situatsioon järgmine:
Kohtuotsusega mõisteti minult välja teatav summa hageja kasuks. Veel enne otsuse jõustumist asusin osade kaupa väljamõistetud summat tasuma. Hageja (sissenõudja) esitas täitmisavalduse kohtutäiturile, kui olin talle juba kolm makset teinud. Täitmisavalduses ei märkinud sissenõudja, et osa võlgnevusest on juba tasutud. Seetõttu alustati täitemenetlust täissumma ulatuses. Samuti arvestati kohtutäituri põhitasu suurema summa pealt. Täituriga suheldes sai asjad õigeks, kuid kuidas toimida sissenõudjaga?
Mis peaks sellisele olukorrale järgnema?
Kas oluliste ja määravate andmete mitteesitamine on võrdne valeandmete esitamisega?
Kas tegemist on KarS § 281 tunnustega teoga?
Kas tegemist on väärteoga või kuriteoga?
Kes, kuhu ja kas üldse peab sellisest teost teatama?
Andmete esitamisest
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Andmete esitamisest
Tere
Küsimusest ei selgu üheselt, kas võlgniku poolt kohtutäiturile kõnealuste maksete osas maksedokumentide esitamisel täidetavat nõuet vähendati või mitte.
Kohtutäitur lähtub täitmisel täitedokumendist ja sissenõudja avaldusest.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 järgi nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
Samas laiendas Riigikohus TMS § 221 lg-s 2 sätestatud normi “on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist” ka olukordadele, kus alus on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist. Kuigi Riigikohus pidas võlgnikku ähvardava kordustäitmise vältimiseks kohaseks õiguskaitsevahendiks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, siiski on mõistlik ka eriarvamuse esitaja riigikohtunik J. Luige seisukoht, et isik võiks täitemenetluse lõpetamise saavutada vähem kulukal viisil esitades kohtutäiturile kirjaliku dokumendi sissenõudja nõuete rahuldamise kohta (RKTKo 18.11.2009, nr 3-2-1-107-09). Samas ei pruugi Teie võlgnevuse asjaolud kattuda nimetatud Riigikohtu lahendis kirjeldatuga.
Täpsemaks vastuseks tuleks tutvuda kohtulahendiga (mh selle põhjendustega), täitmisavaldusega jms. Soovituslik oleks pöörduda õigusnõustamisele koos asjakohaste dokumentidega.
Karistusõiguslikud küsimused ei kuulu foormumis vastamisele.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo
Küsimusest ei selgu üheselt, kas võlgniku poolt kohtutäiturile kõnealuste maksete osas maksedokumentide esitamisel täidetavat nõuet vähendati või mitte.
Kohtutäitur lähtub täitmisel täitedokumendist ja sissenõudja avaldusest.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 järgi nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
Samas laiendas Riigikohus TMS § 221 lg-s 2 sätestatud normi “on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist” ka olukordadele, kus alus on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist. Kuigi Riigikohus pidas võlgnikku ähvardava kordustäitmise vältimiseks kohaseks õiguskaitsevahendiks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, siiski on mõistlik ka eriarvamuse esitaja riigikohtunik J. Luige seisukoht, et isik võiks täitemenetluse lõpetamise saavutada vähem kulukal viisil esitades kohtutäiturile kirjaliku dokumendi sissenõudja nõuete rahuldamise kohta (RKTKo 18.11.2009, nr 3-2-1-107-09). Samas ei pruugi Teie võlgnevuse asjaolud kattuda nimetatud Riigikohtu lahendis kirjeldatuga.
Täpsemaks vastuseks tuleks tutvuda kohtulahendiga (mh selle põhjendustega), täitmisavaldusega jms. Soovituslik oleks pöörduda õigusnõustamisele koos asjakohaste dokumentidega.
Karistusõiguslikud küsimused ei kuulu foormumis vastamisele.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo