Üürikorteris esineb hallitust

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Üürikorteris esineb hallitust

17 Nov 2011, 15:27

Tere,

Nimelt probleem selline, et üürisime korteri, aga ei pannud kohe tähele,et laes nurgas hallitus, mida on üritatud ülevärvida + pesta, omanik kinnitas, et on teadlik, aga ütles et ta ei arvanud, et meid huvitab see. Ja kuna me tahame nüüd lepingust taganeda, kuna see on tervisele ohtlik, meil ühest oli juba ka sellega haiguslugu (tõestatav arstliku paberiga), et me ei sa elada antud keskkonnas, küsisime raha tagasi, aga meile enam ei anta ja öeldakse, et peame vist isegi peale veel maksma. Meil on pildid olemas antud hallitusest, omanik käis ilma meie loata veel korteris ka.

Re: Üürikorteris esineb hallitust

18 Nov 2011, 17:47

VÕS § 313 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu, kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades asjaolu, et üürilepingu ülesütlemine üürniku poolt oli tingitud üürniku tervisest tulenevalt, tuleks lugeda üürilepingu ülesütlemine Teie olukorras toimunuks mõjuvatel põhjustel. Põhjus peab olema ootamatu ja asjaolud peavad olema muutunud. Antud juhul see nii ka on. Riigikohtu praktika järgi eeldab VÕS § 313 lg 1 rakendamine mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada, kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral. Viidatud sätte eesmärgiks on tagada üürilepingu jätkamise võimatusel selle õiglase lõpetamise võimalus. Üürilepingu ülesütlemise aluseks on vaid see, kui ülesütleva poole huvid ületavad ülekaalukalt teise poole huvi. Tervisest tulenevat põhjust tuleks lugeda kaalukaks põhjuseks.

VÕS § 314 lg 1 täiendab ja selgitab, et kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Kui üürileandja on üürnikule üle andnud varjatud puudustega asja, mille puudused ilmnevad pärast asja vastuvõtmist ning mis välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse juhul, kui üüritud asi juba asja üleandmisel lepingu tingimustele ei vastanud. Üürileandjal oli seadusest tulenev kohustus teavitada Teid kõikidest üüritava asja puudustest. Seega võib üürnik asja lepignutingimustele mittevastavusest tulenevalt lepingu üles öelda juhul, kui asja sihtotstarbelist kasutamist välistavad puudused ilmnesid alles asja üürniku kasutusse andmist.

VÕS § 308 lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Pooli rahuldav ja õiglane on ilmselt kokkulepe, et tagatisraha, juhul, kui see on tasutud, tuleb tagastada . Antud kokkulepe peaks aga olema sõlmitud kirjalikult.


Vastas Kaja Kiilo

Vasta