Kohtuvaidlus KÜ-ga
Postitatud: 02 Mär 2021, 12:24
Tere!
Abikaasa ostis korteri viiekorruselisse elamusse 2008 a. Sama aasta esimese kommunaalarvega lisati talle maksete hulka eelmise elaniku veevõlg ca 700EEK. Abikaasa maksis selle ära.
Nüüd 2020.a märtsis sai ta uue kirja, et on vaja vahetada avariikorras (väidetav avarii oli keldris) kogu püstiku torustik. Selge, et sellisel juhul ei saa tööst keelduda. Ca poolteist kuud hiljem saime remondiarve ühele püstikule 4990,07€ e korterilt küsiti raha ca 1300€. Et arve oli kosmiline, siis palusime ühistu esimehelt, et arvel oleksid märgitud kuluartiklid: materjalide nimetused, hinnad ja töötunnid tunnihinnaga. KÜ esimees keeldus sellist arvet meile esitamast. ( Hange.ee töödepakkumistes on ühe püstiku torustiku vahetuseks ca 1500-200€) Siis selgus, et see püstik oli jäänud 2002.a kogu maja remondi käigus remontimata vaidluste tõttu, sest ühistu nõudis kõigilt korteritelt võrdset rahastamist, mitte ühistus osalemise järgi m2 alusel korteri suurusele. Selle käigus oli koostatud vastav lepe, et avarii korral tasuvad püstiku remondi korteriomanikud ise. KÜ algatusel maksenõue hetkel Pärnu maakohtus arutlusel.
Minu küsimused:
Kas on õige, et KÜ nõudis minu abikaasalt eelmise üürniku maksmata arved?
Kas KÜ on alust nõuda remondiraha, kui arvel on märkimata kauba ja teenuse nimetused, hinnad ja hulk?
Kas vastav „kokkulepe“ aastast 2002 on siduv minu abikaasale, kes ostis korteri aastal 2008? ( Abikaasa on juba kolmas korteriomanik)
Kas see lepe ei ole juba aegunud, kuna leppe sõlmimisest on möödas 18 aastat?
Kas järgnev kohtu seisukoht on kohaldatav ka minu probleemidele?
"Korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 tõlgendamise osas on esindatud erinevad seisukohad. Selle kohta on olemas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-105-05, mille punktis 28 asus kohus sisuliselt seisukohale, et KÜS § 5´ei anna ühistule võimalust nõuda korteriomandi uuelt omanikult eelmise omaniku tasumata makseid jne.
Lugupidmisega
Abikaasa ostis korteri viiekorruselisse elamusse 2008 a. Sama aasta esimese kommunaalarvega lisati talle maksete hulka eelmise elaniku veevõlg ca 700EEK. Abikaasa maksis selle ära.
Nüüd 2020.a märtsis sai ta uue kirja, et on vaja vahetada avariikorras (väidetav avarii oli keldris) kogu püstiku torustik. Selge, et sellisel juhul ei saa tööst keelduda. Ca poolteist kuud hiljem saime remondiarve ühele püstikule 4990,07€ e korterilt küsiti raha ca 1300€. Et arve oli kosmiline, siis palusime ühistu esimehelt, et arvel oleksid märgitud kuluartiklid: materjalide nimetused, hinnad ja töötunnid tunnihinnaga. KÜ esimees keeldus sellist arvet meile esitamast. ( Hange.ee töödepakkumistes on ühe püstiku torustiku vahetuseks ca 1500-200€) Siis selgus, et see püstik oli jäänud 2002.a kogu maja remondi käigus remontimata vaidluste tõttu, sest ühistu nõudis kõigilt korteritelt võrdset rahastamist, mitte ühistus osalemise järgi m2 alusel korteri suurusele. Selle käigus oli koostatud vastav lepe, et avarii korral tasuvad püstiku remondi korteriomanikud ise. KÜ algatusel maksenõue hetkel Pärnu maakohtus arutlusel.
Minu küsimused:
Kas on õige, et KÜ nõudis minu abikaasalt eelmise üürniku maksmata arved?
Kas KÜ on alust nõuda remondiraha, kui arvel on märkimata kauba ja teenuse nimetused, hinnad ja hulk?
Kas vastav „kokkulepe“ aastast 2002 on siduv minu abikaasale, kes ostis korteri aastal 2008? ( Abikaasa on juba kolmas korteriomanik)
Kas see lepe ei ole juba aegunud, kuna leppe sõlmimisest on möödas 18 aastat?
Kas järgnev kohtu seisukoht on kohaldatav ka minu probleemidele?
"Korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 tõlgendamise osas on esindatud erinevad seisukohad. Selle kohta on olemas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-105-05, mille punktis 28 asus kohus sisuliselt seisukohale, et KÜS § 5´ei anna ühistule võimalust nõuda korteriomandi uuelt omanikult eelmise omaniku tasumata makseid jne.
Lugupidmisega