Tere,
Üürileandja on lepingus kirjeldanud järgmist:
Lisaks üürile on Üürnik kohustatud tasuma kõik Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo eest ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus-, avarii-ja remondimaksed elamu haldajale, (edaspidi nimetatud Kõrvalkulud). Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest.
Üüriarvel oli kirjas ka veel remondifond ning laenu ja intressimaksed, mida ta samuti nõuab. Saan aru, et kuidagimoodi saab remondifondi paigutada a´la remondimaksete alla, kuid kas tõesti oleme kohustatud ka tasuma omaniku laenu ja intressimakseid, mis on kunagi võetud KÜ jaoks?
Tagasisidet ootama jäädes ja ette tänades.
Remondifondi ja laenu/intressimaksed
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Remondifondi ja laenu/intressimaksed
Tere
14.01 käesoleval aastal muudeti võlaõigusseadust ja kõrvalkulude kohta on nüüd sätestatud järgmist:
§ 292. Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud
(1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.
(11) Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui üürnik ja üürileandja lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, on vastavate parenduste tõttu üüri tõstmine tühine.
(2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama viimasel tutvuda kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid tõendavate dokumentidega.
Seega, praegu kehtiva seaduse kohaselt võivad üürileandja ja üürnik kokku leppida ka üürniku kohustuses tasuda laenumakseid, kui tegemist on hoone korrashoiuks või parendamiseks võetud laenuga.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
14.01 käesoleval aastal muudeti võlaõigusseadust ja kõrvalkulude kohta on nüüd sätestatud järgmist:
§ 292. Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud
(1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.
(11) Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui üürnik ja üürileandja lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, on vastavate parenduste tõttu üüri tõstmine tühine.
(2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama viimasel tutvuda kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid tõendavate dokumentidega.
Seega, praegu kehtiva seaduse kohaselt võivad üürileandja ja üürnik kokku leppida ka üürniku kohustuses tasuda laenumakseid, kui tegemist on hoone korrashoiuks või parendamiseks võetud laenuga.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist