Tere!
Teatavasti kuuluvad kortermaja tehnosüsteemid kõikidele omanikele, ehk on kaasomandis. Kust aga jookseb kaasomandi täpne piir, ehk millal saab tehnovõrkuse puhul alguse eriomand?
Veetrassi puhul kuulub arvesti korterile, seega kas võib eeldada, et kuni arvesti eelse sulgkraanini on tegu kaasomandiga ja kõik mis jääb sulgkraanist edasi eriomand. Kellele kuulub seesama sulgkraan? Kas nimetatud arvesti püstaku-poolse sulgkraani vahetus on KÜ või korteriomaniku ülesanne?
Kustkohast jookseb kaasomandi piir kanalisatsioonitrassi puhul? Kas kuni püstaku esimese hargnemiseni?
Küttesüsteemi puhul pole küsimustki, seal piiri ei jookse ja kõik kuulub kaasomandi koosseisu.
Palun täpsustada kortermaja tehnosüsteemide kuuluvuse piire (kaasomand/eriomand).
Aitäh!
Kortermaja tehnosüsteemide kuuluvuse piir
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kortermaja tehnosüsteemide kuuluvuse piir
Tere,
Tänan esitatud küsimuse eest.
Seadus määratleb, millised hoone osad ei ole eriomandi esemeks ka siis, kui need paiknevad
eriomandi eseme piires. Sellisteks hoone osadeks on näiteks korterit läbivad vee- ja
kanalisatsioonitorud ning küttesüsteem. Seejuures võib veetorude puhul eristada kaasomandi ja eriomandi eset, st veetoru on kaasomandis kuni selle punktini, kus on võimalik korterisisese toru eemaldamine ilma kogu hoone veevarustust mõjutamata. Sellest punktist alates on veetoru korteriomandi eriomandi osa esemeks, st korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada oma äranägemise järgi.
Parimate soovidega
Tiina Mölder
jurist
Tänan esitatud küsimuse eest.
Seadus määratleb, millised hoone osad ei ole eriomandi esemeks ka siis, kui need paiknevad
eriomandi eseme piires. Sellisteks hoone osadeks on näiteks korterit läbivad vee- ja
kanalisatsioonitorud ning küttesüsteem. Seejuures võib veetorude puhul eristada kaasomandi ja eriomandi eset, st veetoru on kaasomandis kuni selle punktini, kus on võimalik korterisisese toru eemaldamine ilma kogu hoone veevarustust mõjutamata. Sellest punktist alates on veetoru korteriomandi eriomandi osa esemeks, st korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada oma äranägemise järgi.
Parimate soovidega
Tiina Mölder
jurist
Re: Kortermaja tehnosüsteemide kuuluvuse piir
Kui küttesüsteem on kaasomandis, siis kes peab kandma küttetorude parandamise kulud,kui korteri remondi käigus on omanik neid seinalt eemaldades ja uuesti tagasi pannes vigastanud. Kas ühistu kui küttesüsteemi omanik võib esitada remondiarve sellele korteriomanikule.
Re: Kortermaja tehnosüsteemide kuuluvuse piir
Tere
Vastab tõele, et küttesüsteem on kaasomandis ja selle korrasolek tagatakse korteriühistu kaudu. Samas on seaduses kirjas, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Remondi käigus ühise omandi kahjustamine ületab kindlasti tavakasutusest tekkivad mõjud ning sellega seotud kulutused tuleks kanda kahjustajal.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Vastab tõele, et küttesüsteem on kaasomandis ja selle korrasolek tagatakse korteriühistu kaudu. Samas on seaduses kirjas, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Remondi käigus ühise omandi kahjustamine ületab kindlasti tavakasutusest tekkivad mõjud ning sellega seotud kulutused tuleks kanda kahjustajal.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist