Meie korteriühistu Nõmmel sooviks paigaldada kaasomandis olevale kinnistule kuuri (ca. 30m2), piirdeaia ning mänguväljakud (ca. 22m2 + 15m2). Kolmest korteriomandist kaks soovivad seda rajada, üks aga on mänguväljakute vastu.
Ehitusseadustiku lugedes sain ma aru, et kuuri kui ka piirdeaia rajamiseks on vaja esitada KOV´ile ehitusteatis avaldus ning sellega on nagu asi selge. Mänguväljaku osa, aga jäi mul arusaamatuks. Lisas 1 oli nimekirjas ära toodud avalik mänguväljak, mille rajamiseks on vajalik nii ehitus-, kui ka hilisem kasutusluba. Kas mänguväljaku rajamisel, aiaga piiratud KÜ hoovi, siis pole vaja mingit laadi teatist ega kooskõlastust? Põhimõttelisel võib rajada mänguväljaku nii suure ja kõrge, kui soov on? Või siiski on seal ka mingid piirangud?
Lisaks veel küsimus seotud KÜ kaasomandis oleva maaga seoses. Kas ülalmainitud hoonete ja rajatiste ehitusteatise esitamisel on vajalik ka kõigi KÜ liikmete nõusolek või piisab antud juhtudel häälte enamusest.
KÜ ehitised ja mänguväljak
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: KÜ ehitised ja mänguväljak
Tere
Kui kasutuskorda pole seatud, siis vastavalt asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt.
Igal kaasomanikul on samas õigus esitada kohtusse avaldus kasutuskorra määramiseks kohtu poolt. Kohus peab sel juhul arvestama kõigi kaasomanike huvidega.
Mis aga puutub kinnistule millegi ehitamisse/rajamisse, siis tuleb arvestada ka ehitusseadustikust ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest tulenevate piirangutega.
Kui mänguväljak ei ole avalikuks kasutamiseks, ei ole seadusandja norme ette näinud. Küll aga tasub mõelda rajatisi valides turvalisusele ja asjaolule, et kui ebaturvalise rajatise tõttu saab keegi kannatada, lasub vastutus rajatise omanikul.
Parimate soovidega
Tiina Mölder
jurist
Kui kasutuskorda pole seatud, siis vastavalt asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt.
Igal kaasomanikul on samas õigus esitada kohtusse avaldus kasutuskorra määramiseks kohtu poolt. Kohus peab sel juhul arvestama kõigi kaasomanike huvidega.
Mis aga puutub kinnistule millegi ehitamisse/rajamisse, siis tuleb arvestada ka ehitusseadustikust ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest tulenevate piirangutega.
Kui mänguväljak ei ole avalikuks kasutamiseks, ei ole seadusandja norme ette näinud. Küll aga tasub mõelda rajatisi valides turvalisusele ja asjaolule, et kui ebaturvalise rajatise tõttu saab keegi kannatada, lasub vastutus rajatise omanikul.
Parimate soovidega
Tiina Mölder
jurist
Re: KÜ ehitised ja mänguväljak
Tänan Teid vastuse eest!
Siiski jääb mul küsimus häälteenamuse osas. Oma vastuses viitasite Te asjaõigusseaduse § 72 lg 1-le, mis ütleb: kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. . Samas vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 35 ütleb, mida käsitletakse tavapärase valitsemisena. Ehitiste ja rajatiste paigaldamine ju ei kuulu nagu tavapärane valdamise ja kasutamise alla. Või on?
Probleemiks täna on see, et 2 omaniku 3-st on täna juba paigaldanud 3 atraktsiooni lastele ning hakkavad paigaldama juba neljandat ronimispuud. Nende sõnum vähemus osanikule on see, et nemad võivad paigaldada, mida iganes ja kuhu iganes, kuna neil on häälteenamus. Kas sellisel juhul, seadus tõesti ei kaitse mingil moel vähemus osanike?
Lugupidamisega
Siiski jääb mul küsimus häälteenamuse osas. Oma vastuses viitasite Te asjaõigusseaduse § 72 lg 1-le, mis ütleb: kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. . Samas vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 35 ütleb, mida käsitletakse tavapärase valitsemisena. Ehitiste ja rajatiste paigaldamine ju ei kuulu nagu tavapärane valdamise ja kasutamise alla. Või on?
Probleemiks täna on see, et 2 omaniku 3-st on täna juba paigaldanud 3 atraktsiooni lastele ning hakkavad paigaldama juba neljandat ronimispuud. Nende sõnum vähemus osanikule on see, et nemad võivad paigaldada, mida iganes ja kuhu iganes, kuna neil on häälteenamus. Kas sellisel juhul, seadus tõesti ei kaitse mingil moel vähemus osanike?
Lugupidamisega
Re: KÜ ehitised ja mänguväljak
Tere,
Tänan esitatud küsimuse eest.
Seaduse kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Samuti on seaduse kohaselt korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud
Seega, kui kaasomandi kasutuskorda ei ole kokku lepitud, tuleb lähtuda korteriomanike huvidest. Kui seejuures Teie huvid saavad kahjustatud kuna tegevus ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, saate sellise tegevuse lõpetamist nõuda. Nõue peab aga olema põhjendatud.
Parimate soovidega
Tiina Mölder
jurist
Tänan esitatud küsimuse eest.
Seaduse kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Samuti on seaduse kohaselt korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud
Seega, kui kaasomandi kasutuskorda ei ole kokku lepitud, tuleb lähtuda korteriomanike huvidest. Kui seejuures Teie huvid saavad kahjustatud kuna tegevus ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, saate sellise tegevuse lõpetamist nõuda. Nõue peab aga olema põhjendatud.
Parimate soovidega
Tiina Mölder
jurist
Re: KÜ ehitised ja mänguväljak
Tere!
Jätkan oma küsimusega sama teema all.
Oleme planeerimas oma Nõmme kortermaja hoovi mänguväljakut ja varikatusega puhkeala. Kortermajas on 32 korterit, majal on aiaga piiratud sisehoov. KÜ juhatus arutab, millisel viisil rahastada amortiseerunud mänguväljaku uuendamist ja varikatusega puhkeala rajamist. Valikus on järgmised variandid
a. Luua korteriomanikele võimalus osaleda kummagi ala rahastamisel ja väljaarendamisel huvipõhiselt, ehk korteriomanikel jääb vaba valik kummagi ala väljaarendamisesse rahaliselt panustada, mis loob olukorra, et mänguväljakut ja varikatusega puhkeala rahastamises osalevad nt 17 korterit.
b. Kaasata kõik korteri omanikud kummagi ala rahastamisesse võrdse panusena (proportsionaalselt kaasomandi suurusele)
Sellega seoses tekivad järgmised küsimused.
1. Kas variant a. rahastamise variant on juriidiliselt õige ning millised riskid see seab edasisele tegevusele?
2. Kuidas vormistada variant a. omandivorm - kas see saab olema kaasomandis vara ja määrata sellele kasutuskord, kus fikseeritakse ära selle kasutamise tingimused? Kas seal saab seada piirangud omanike suhtes, kes alade väljaarendamist ei rahastanud?
3. Kuidas lahendada olukord, kui käesolevalt on nt. mänguväljakust huvitatud 17 korteri omanikku ja rahastavad selle väljaarendamist ning 15 korteri omanikku sellest huvitatud ei ole ega rahasta seda. Paari aasta pärast vahetuvad mänguväljakut mitte rahastanud korteri omanikud ning uued omanikud soovivad mänguväljakut kasutada, kuid ei ole valmis selle eest eraldi raha maksma. Ehk siis, kuidas lahendada huvipõhine rahastamise variant (ehk variant a.) juriidiliselt selliselt, et uued huvitatud omanikud oleksid kohustatud andma oma proportsionaalse osa mänguväljaku väljaarendamisele kulunud rahast?
Tänan abi eest.
Jätkan oma küsimusega sama teema all.
Oleme planeerimas oma Nõmme kortermaja hoovi mänguväljakut ja varikatusega puhkeala. Kortermajas on 32 korterit, majal on aiaga piiratud sisehoov. KÜ juhatus arutab, millisel viisil rahastada amortiseerunud mänguväljaku uuendamist ja varikatusega puhkeala rajamist. Valikus on järgmised variandid
a. Luua korteriomanikele võimalus osaleda kummagi ala rahastamisel ja väljaarendamisel huvipõhiselt, ehk korteriomanikel jääb vaba valik kummagi ala väljaarendamisesse rahaliselt panustada, mis loob olukorra, et mänguväljakut ja varikatusega puhkeala rahastamises osalevad nt 17 korterit.
b. Kaasata kõik korteri omanikud kummagi ala rahastamisesse võrdse panusena (proportsionaalselt kaasomandi suurusele)
Sellega seoses tekivad järgmised küsimused.
1. Kas variant a. rahastamise variant on juriidiliselt õige ning millised riskid see seab edasisele tegevusele?
2. Kuidas vormistada variant a. omandivorm - kas see saab olema kaasomandis vara ja määrata sellele kasutuskord, kus fikseeritakse ära selle kasutamise tingimused? Kas seal saab seada piirangud omanike suhtes, kes alade väljaarendamist ei rahastanud?
3. Kuidas lahendada olukord, kui käesolevalt on nt. mänguväljakust huvitatud 17 korteri omanikku ja rahastavad selle väljaarendamist ning 15 korteri omanikku sellest huvitatud ei ole ega rahasta seda. Paari aasta pärast vahetuvad mänguväljakut mitte rahastanud korteri omanikud ning uued omanikud soovivad mänguväljakut kasutada, kuid ei ole valmis selle eest eraldi raha maksma. Ehk siis, kuidas lahendada huvipõhine rahastamise variant (ehk variant a.) juriidiliselt selliselt, et uued huvitatud omanikud oleksid kohustatud andma oma proportsionaalse osa mänguväljaku väljaarendamisele kulunud rahast?
Tänan abi eest.
Re: KÜ ehitised ja mänguväljak
Tere
Olukorda saab lahendada asjast huvitatud korteriomanikele vastavale osale ühisest asjast erikautusõiguse andmisega.Erikasutusõigus on korteriomaniku õigus kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi kaasomanikke täielikult või osaliselt välistavalt. Seaduses on sätestatud, et korteriomanike kokkuleppega võib anda oasa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (edaspidi erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kasomandi eseme osa otstarbega. Sel juhul võib korteriomanik talle kuuluva erikasutusõiguse teostamise anda üle kolmandale isikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta ja võib talle kuuluva erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta. Et see aga kehtiks ka korteriomanike õigusjärglaste suhtes, tuleb kokkulepe vormistada notariaalselt ja kanda kinnistusraamatusse.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Olukorda saab lahendada asjast huvitatud korteriomanikele vastavale osale ühisest asjast erikautusõiguse andmisega.Erikasutusõigus on korteriomaniku õigus kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi kaasomanikke täielikult või osaliselt välistavalt. Seaduses on sätestatud, et korteriomanike kokkuleppega võib anda oasa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (edaspidi erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kasomandi eseme osa otstarbega. Sel juhul võib korteriomanik talle kuuluva erikasutusõiguse teostamise anda üle kolmandale isikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta ja võib talle kuuluva erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta. Et see aga kehtiks ka korteriomanike õigusjärglaste suhtes, tuleb kokkulepe vormistada notariaalselt ja kanda kinnistusraamatusse.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist