Tere, Elasime mehega üürikorteris 7kuud ehk tsirka pool aastat ja selle aja jooksul, me ei kohanud kordagi korteri omaniku.
Kortermaja oli ära renoveeritud nii seest, kui väljast ja omanik tegi lubaduse eemaldada vannitoast boiler, mida poole aastaga ei suudetud ära teha. Samuti ei suudetud ära värvida wc olevat seina, mis remondi käigus pidid uuesti ehitama.Sisse kolimisel tegime omanikuga tähtajatu üürilepingu, kus algselt nõustusime remondifondi tasumisel nagu varasemalt mainitud, oli see mehega meie esimene üürikorter ja me polnud 100% teadlikud oma õigustest. Saades teada, et tegelikuses peab tasuma remondifondi omanik, üritasime omanikuga suhelda ja saada kokkuleppele, mis kahjuks ei õnnestunud. Algse lepingu järgi oli meie üürileandja omaniku poeg, tegelikuses oli omanik ise ehk lisaks kõigele olid lepingus valed andmed.Lõpuks otsustasime mehega sellel kuul välja kolida ja teavitasime sellest omaniku. Muidugi lugesime endist oma üürilepingu mitmed korrad läbi ja selgus, et meie üürilepingus ei ole kahjuks välja toodud üürilepingu ülesütlemist ja lahkumist. Seega ei olnud meie teadlikud, et peame omaniku ette teatama pea 2/3kuud ja esitama ülesütlemisakti. Leidsime oodatust varem endale uue kodu ja teavitasime omaniku kuupäevaga mil oleme välja kolimas. Kõigega oli omanik nõus ja andis teada, et korterit on tulemas ülevaatamas maakler ning tema ise ei tulegi kohale. Nüüdseks andsime maaklerile oma võtmed ja allkirjastasime Eluruumi ja sisustuse üleandmis akti. Uurides tagatisraha kohta ütles maakler, et seda saab omanik meile tasuda septembri alguses, kui on laekunud selle kuu kommunaalid ja elektriarve. Siinkohal soovingi uurida mis on meie õigused saada oma tagatisraha, koos makstud selle kuu üüriga (kuigi me pole seal tervet kuud) ning lisaks meie poolt makstud remondifondi summaga. Kas meil on õigus nõuda seda tagasi ja kuhu me paksime pöörduma, et saada õiglust oma poolele?
Üürikorteri tagatisraha
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Üürikorteri tagatisraha
Tere
Remondifondi maksed. VÕS § 292 lõige 1 sätestab, et üürnik peab lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Seega selleks, et üürnikul tekiks lisaks üürile veel mingite kulude kandmise kohustus, peab olema täidetud kaks eeldust: nende kulude kandmises peab olema kokku lepitud ja need kulud peavad olema seotud eluruumi kasutamisega. Tallinna Üürikomisjon on asunud seisukohale, et remondifondi kogutavad maksed on suures osas seotud eluruumi kasutamisega ja kui lepingus on niiviisi kokku lepitud, tuleb üürnikul ka neid kanda.
Tagatisraha eesmärk on lepingust tulenevate nõuete tagamine. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Kui üürilepingust tulenevaid vaidlusi ei suudeta lahendada poolte kokkuleppel, võivad pooled pöörduda kas maakohtusse või eluruumi tööpiirkonna üürikomisjoni. Üürikomisjonides lahendatakse ainult selliseid vaidlusi, kus rahalised nõuded ei ületa 3200 eurot.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Remondifondi maksed. VÕS § 292 lõige 1 sätestab, et üürnik peab lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Seega selleks, et üürnikul tekiks lisaks üürile veel mingite kulude kandmise kohustus, peab olema täidetud kaks eeldust: nende kulude kandmises peab olema kokku lepitud ja need kulud peavad olema seotud eluruumi kasutamisega. Tallinna Üürikomisjon on asunud seisukohale, et remondifondi kogutavad maksed on suures osas seotud eluruumi kasutamisega ja kui lepingus on niiviisi kokku lepitud, tuleb üürnikul ka neid kanda.
Tagatisraha eesmärk on lepingust tulenevate nõuete tagamine. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Kui üürilepingust tulenevaid vaidlusi ei suudeta lahendada poolte kokkuleppel, võivad pooled pöörduda kas maakohtusse või eluruumi tööpiirkonna üürikomisjoni. Üürikomisjonides lahendatakse ainult selliseid vaidlusi, kus rahalised nõuded ei ületa 3200 eurot.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist