Tere,
1960ndatel ehitatud kahekorruselises majas on käimas renoveerimine. Vee- ja kanalisatsiooni torustiku vahetamise käigus ilmnes, et I korrusel asuva korteri all olev veetoru lekib. Veetoru lekke tõttu on hävinenud nii öelda „mustpõrand“ ja I korruse korteris oleva wc ja vanntoa põrandat ähvardab varisemine. Torude vahetamise tööde käigus vajus wc ja vannitoa põrand ca 2 cm ning tekkis lõhe põranda ja seina vahele.
Minu küsimus: kust algab/ lõppeb korteriühistu vastutus veetorude eest? Kust algab korteriomaniku vastutus - näiteks kui on vaja lõhkuda korteri wc ja vannitoa põrand, et parandada lekkivat veetoru ja kes peab taastama nn „mustapõranda“ (kes tasub põranda lõhkumise ja hilisema taastamise eest?)?
Vastuse eest ette tänades.
Veetoru
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Veetoru
Tere
Maja ühiskommunikatsioonid, sealhulgas vee- ja küttetorustik, ei kuulu ühelegi korteriomanikule sõltumata sellest, et nad mõne korteriomandi reaalosa piirides paiknevad, vaid on korteriomanike kaasomandis. Rikked ja lekked tuleb seega kõrvaldada korteriühistul, mille kaudu kaasomandi eset valitsetakse. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Maja ühiskommunikatsioonid, sealhulgas vee- ja küttetorustik, ei kuulu ühelegi korteriomanikule sõltumata sellest, et nad mõne korteriomandi reaalosa piirides paiknevad, vaid on korteriomanike kaasomandis. Rikked ja lekked tuleb seega kõrvaldada korteriühistul, mille kaudu kaasomandi eset valitsetakse. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Re: Veetoru / KÜ planeeritav üldkoosolek ja protokoll
Tere
KÜ juhatus saatis omanikele laiali planeeritava üldkoosoleku kutse koos koosoleku protokolli mustandiga ( koosolekut toimunud veel ei ole). Ühe arutelu punktina on plaanitud arutada kanalisatsiooni- ja veetorude vahetamise käigus kolmes korteris ilmnenud põrandate vajumine, mis on tingitud korrustevaheliste laagide pehkimisest ja lagunemisest. Protokolli mustandis on toodud välja koosoleku ettepanek, mida tuleks antud küsimuses otsustada. Kas selline protokolli mustandi saatmine veel mitte toimunud koosoleku kohta on seaduslik?
KÜ juhatus saatis omanikele laiali planeeritava üldkoosoleku kutse koos koosoleku protokolli mustandiga ( koosolekut toimunud veel ei ole). Ühe arutelu punktina on plaanitud arutada kanalisatsiooni- ja veetorude vahetamise käigus kolmes korteris ilmnenud põrandate vajumine, mis on tingitud korrustevaheliste laagide pehkimisest ja lagunemisest. Protokolli mustandis on toodud välja koosoleku ettepanek, mida tuleks antud küsimuses otsustada. Kas selline protokolli mustandi saatmine veel mitte toimunud koosoleku kohta on seaduslik?
Re: Veetoru
Tere
Kuna kirjeldatud olukorras on tegemist mustandiga, ei ole selle saatmine kuidagi keelatud. Kui selle eesmärgiks on enne üldkoosoleku toimumist ühistu liikmetele otsustamist vajavate küsimuste selgem kommunikeerimine koos võimalike lahendusvariantidega, saab seda pidada lausa tervitatavaks. Otsus tehakse ja vormistatakse hääletusel siiski üldkoosolekul ja sellise mustandi esitamine ei välista hoopis teistsuguse otsuse vastu võtmist, kui arutelu tulemusel selleni jõutakse ja nii ka hääletatakse.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Kuna kirjeldatud olukorras on tegemist mustandiga, ei ole selle saatmine kuidagi keelatud. Kui selle eesmärgiks on enne üldkoosoleku toimumist ühistu liikmetele otsustamist vajavate küsimuste selgem kommunikeerimine koos võimalike lahendusvariantidega, saab seda pidada lausa tervitatavaks. Otsus tehakse ja vormistatakse hääletusel siiski üldkoosolekul ja sellise mustandi esitamine ei välista hoopis teistsuguse otsuse vastu võtmist, kui arutelu tulemusel selleni jõutakse ja nii ka hääletatakse.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist