Tere
Õismäel asuvas korteriühistus (kolm 5-korruselist paneelelamut) rõdud ja lodžad ei ole korterite reaalosana arvel, vaid on ühis/kaasomandi staatuses. Kõik kulutused seoses nende remondi ja renoveerimisega jagatakse kõigi korteriomanike vahel, kusjuures maksma peavad ka need korteriomanikud, kellel pole rõdu ega lodžat. Ühistu juhatuse demagoogiline retoorika põhineb väitel, et rõdud ja lodžad on maja fassaadi olulised elemendid ja maja hea välisilme eest peavad maksma kõik.
Rõdu ja lodžata korteriomanikud avaldavad resoluutset protesti ja nõuavad õiglast remondisummade arvestamist. Korteriomandiseaduse ja Asjaõigusseaduse kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
Kellel on õigus ja kuidas toimida?
Korteriühistu remondisummade arvestamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Korteriühistu remondisummade arvestamine
Korteriomandiseaduse §2 kohaselt on rõdud osa korteriomanike kaasomandist ja ei kuulu reaalosa koosseisu (nagu välisaknadki). Ehitise välist fassaadi puudutav on seega kõigi korteriomanike ühise valitsemise teema. Korteriomandiseaduse §17 lg 1 kohaselt tasub tõesti korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi (st ka fassaadi ja selle osade) majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel (§). Seega kehtib eeldus, et kaasomandi korrashoiu kulud kantakse vastavalt mõttelise osa suurusele. See ei ole aga sageli õiglane ja korteriomanike kokkuleppel saab üle minna teistsugusele arvestusalusele - näiteks on levinud kulude kandmine reaalselt kasutatava pinna alusel; hoovi kulud kannavad vaid need, kes sinna pargivad; välisakende vahetamise kulud kannavad korteriomanikud ise jne. Korteriomandiseaduse §15 lg 5 kohaselt korteriomanik võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Just lause viimane osa annaks alust nõuda, et korteriomanikud kehtestaks õiglase kulude jagamise korra, st et korteriomaniku omaosalus kulude kandmisel oleks suurem seal, kes ise rõdut kasutab.
Vastab Priidu Pärna
Vastab Priidu Pärna