1. leht 1-st

Varjatud puudus või mitte?

Postitatud: 19 Sept 2019, 00:07
Ostsime mai kuus 2006. aastal valminud maja. Kuskil juuli lõpu kanti kukkus maja voodri võlvist üks tellis välja. Katusealune võlv asub põhimõtteliselt maja välisuksest poole meetri kaugusel sisse- ja väljakäigu teekonnal.
Seepeale avastasin, et terve võlv on kaardus maa poole. Kuna konstruktsiooni ei tea, siis saan vaid oletada, et pärast tellise välja kukkumist ja sellises ebanormaalses kaares olekut võib kogu võlv iga hetk alla variseda. Lisaks avastasin lähemal vaatlusel, et selle samuse tellise kõrval on varasemalt juba üks tellis välja kukkunud ja see sinna tagasi liimitud (seda kinnitas täna ka omanik). Vähemal või rohkemal määral on maa poole kaardus ka ligiduses olevad majavoodri ülejäänud paar võlvi.

Ostu hetkel polnud ma sellest probleemist teadlik ning eelmine maja omanik sellest meid (ostjaid) ei teavitanud ega märkinud seda teadaolevate puuduste alla lepingusse.
Omanik väidab, et kuna need võlvid on juba pikemat aega sellises seisus (ja olid seda ka ostu hetkel), siis olid need lihtsa välise vaatluse korral tuvastatavad ja seega ei saa neid varjatud puudusteks lugeda.

Käisime maja enne ostu ehituseksperdiga vaatamas (kuigi tol korral olude sunnil õhtul pimedas) ja isegi tema ei leidnud neid vigu üles, rääkimata minust, kes sellist asja märkas alles siis kui üks tellis ~3 kuud pärast ostu alla kukkus.

Varjatud puuduse definitsiooni alusel ei oska hinnata, kas tegu on siinkohal varajatud puudusega või mitte.
Lisaks jääb õhku küsimus, et kui eelmine omanik oli ise sellisest puudusest teadlik, siis miks ta selguse huvides seda kohe lepingusse kirja ei pannud nagu ta tegi mõne muu puudusega, millega tehingule alla kirjutades leppisime.


Põhjus, miks omanikuga alles nüüd ühendust võtsin, seisneb selles, et see selline suhtlus tekitab stressi ning olen seda seetõttu edasi lükanud, kuna meil on juba varasemast konflikt püsti seoses sellega, et sisse kolides avastasime majast müstilise veelekke, mis pole siiamaani lahendust leidnud.

Re: Varjatud puudus või mitte?

Postitatud: 21 Sept 2019, 21:39
Tere

Müüja oluliseks kohustuseks on anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab üleantud asi vastama lepingutingimustele. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Esmalt tuleks lepingust vaadata, kas ja mis on seal kirjas maja kvaliteedi kohta. Eeldada võib, et tegemist on ehitusliku praagiga ja seetõttu ka lepingule mittevastavusega. Kas tegemist võib olla varjatud puudusega, paluge hinnangut majale ostueelselt hinnangu andnud eksperdilt. Oluline on ka, et kui kaua müüja elas antud elamus ja kas võib eeldada, et ta oli teadlik elamu ehituslikest puudustest. Teie kirjeldatu põhjal võib oletada, et oli.
Siiski, isegi kui tegemist on varjatud puudusega, võib olla võimalik,et olete müüja informeerimise mõistliku aja mööda lasknud ja seeläbi minetanud õiguse õiguskaitsevahenite kasutamiseks.

Varjatud puuduse avastamise korral on tähtsaks faktoriks kohene reageerimine. Seaduse järgi peab tarbija, kes avastab ostetud esemel varjatud puuduse, sellest müüjat teavitama ja sellega koos nõude esitama kahe kuu jooksul. Ostja, kes pole tarbija, peab avastatud puudusest teavitama müüjat mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg on loomulikult üsna lai mõiste, mistõttu on kohtud võtnud eeskujuks kaks kuud, nagu seadus sätestab tarbija puhul.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Re: Varjatud puudus või mitte?

Postitatud: 23 Sept 2019, 17:51
Tere

Varjatud puudus on tõepoolest õigustermin. Seda sisustades tuleb aga arvesse võtta ka faktilisi asjaolusid. Eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates.
Siinkohal saabki ehitusspetsialist anda oma hinnangu, kas eriteadmisi mitteomav isik pidanuks seda puudust välisel üle vaatamisel avastama või mitte.
Lepingutingimustele mittevastavusega on aga tegu mõlemal juhul.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist