1. leht 1-st

Üürilepingu lõppemine

Postitatud: 10 Juun 2019, 19:06
Tere!

Mul on selline küsimus, et üürilepingu lõppemisel sai üürileandjaga vormistatud eluruumi vastuvõtmis-üleandmisakt, milles üürileandja tõi puudustena välja puuduolevad lambipirnid. Kui need on fikseeritud aktis, siis kas mul on kohustus need kinni maksta kui Üürileandja on teatanud vastavast soovist nädal peale üleandmist ning vastavat kohustust ei tulene üürilepingust. Paar päeva peale korteri üleandmist kirjutas Üürileandja, et avastas tapeedivigastuse, mis oli tingitud kassi kraapimisest (kahjustatud tapeedi ala suurus max 5 x 10 cm). Üürilepinguga on lubatud koduloomade olemasolu. Üürileandja lubas tutvuda tapeetide valikuga ning teada anda kulutuste suurusest. Ühte paani võimalik vahetada ei ole, kuna tapeedivarusid ei ole piisavalt. Vahetatava pinna suuruseks on kuskil 10 m2. Täna saime üürileandjalt tagasisidet koos väljavalitud tapeediga ning vajaliku liimiga. Kas mul on kohustus maksta kinni tapeedivahetus terves korteris kui seda ei ole fikseeritud üleandmisaktis? Lisaks, kas üürileandjal on õigus küsida raha suurema kulu eest kui tegelikult on võimalik? Pean siis silmas, et Üürileandja valis ilma mustrita halli fliistapeedi, mille rull maksab kuskil 18 eurot. Sarnast fliistapeeti müüakse ka 10 eurose rullihinnaga. Lisaks soovib Üürileandja seotada 5 liitrit tapeediliimi, kuigi tegelik kulu on 2 liitrit. Millised on minu õigused antud situatsioonis? Olen nõus maksma kinni tapeedivahetuseks tehtavad kulutused, kuid kas mul on õigus keelduda ebamõistlikult kallist tapeedist? Kas antud kulutust on lubatud Üürileandjal kinni pidada tagatisrahast, kui ta ei ole eelnevalt meiega vastavat kokkulepet sõlminud?

Re: Üürilepingu lõppemine

Postitatud: 17 Juun 2019, 12:55
Tere,

Üürniku ja üürileandja vahelised suhted on reguleeritud Võlaõigusseaduses. Seaduse kohaselt peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.
Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et see toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
Seega on vastutuse olemasolu kindlakstegemisel vaja eelkõige hinnata, kas tegemist on asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutustega, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega või on tegemist asja kahjustumisega, milles Teid saab süüdlaseks pidada. See asjaolu sõltub konkreetsetest asjaoludest, muuhulgas kui kaua olete seda korterit üürinud ja milles on üürilepinguga kokku lepitud.
Eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.
Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Kuna võib esineda olukord, kus üürileandja on küll nõuetest teatanud, ent nõuded on ilma õigusliku aluseta, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele registreerudes veebilehel www.juristaitab.ee ja koostöös kogenud juristiga kõigile asjaoludele põhinev hinnang anda.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Re: Üürilepingu lõppemine

Postitatud: 17 Juun 2019, 13:15
Tere!

Korteri üüriperioodi pikkuseks oli 1 aasta ning 3 kuud. Nõude läbirääkimiste käigus on Üürileandja leidnud veel puuduseid, mida nüüd välja toob (17 päeva peale üleandmiskati fikseerimist ning kõigi puhul on tegu koheselt märgatavate vigadega). Viidatavateks puudusteks on esikus oleva seina kahjustus (mis väidetavalt jäi märkamata töötava pirni puudumisel. Antud fakt ei vasta tõele, kuna üleandmisakti kirjutas Üürileandja kõik pirnid ülesse mis ei põlenud ning esiku kohta märge puudub. Antud lambipirn oli töötav kui teostasime korteri üleandmist). Lisaks tõi Üürileandja nüüd välja ka diivanite tekstiilidelt väljatõmmatud kanganiidid. Tema andmetel pidid need olema iseloomulikud kassi kraapimisjälgedele. Kass ei ole diivanit kraapinud ning niitide kahjustus võis tekkida ka pükste nööpidest ning lukkudest diivani kasutamise käigus. Kassi kraapimise korral oleks tegemist sügavamate kahjustustega suuremas ulatuses kuna kass ei kraabi diivanit ainult ühe küünega. Korterisse sai kokkuleppel Üürileandjaga ostetud ka nõudepesumasin, millest Üürnikuna tasusime 1/4 kulutusest ehk 90 eurot. Kuna Üürileandja sõnul oli vastava kulutuse tegemine meie enda huvi, siis ei kuulu antud kulutuse tegemine hüvitamisele. Kas antud kulutuse tegemisel on alust meil küsida kompensatsiooni?
Kas hetkel on Üürileandjal alust esitada meile tapeedivahetuseks kuluv materjal ning tööraha 100% ulatuses arvesse võtmata eseme harilikku kulumist ning amortiseerumist?

Re: Üürilepingu lõppemine

Postitatud: 20 Juun 2019, 18:23
Tere,

Üürniku ja üürileandja vahelised suhted on reguleeritud Võlaõigusseaduses. Seaduse kohaselt peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.
Seega on vastutuse olemasolu kindlakstegemisel vaja eelkõige hinnata, kas tegemist on asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutustega, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega või on tegemist asja kahjustumisega, milles Teid saab süüdlaseks pidada. See asjaolu sõltub konkreetsetest asjaoludest, muuhulgas kui kaua olete seda korterit üürinud ja milles on üürilepinguga kokku lepitud.
VÕS § 285 kohaselt võib üürnik kokkuleppel üürileandjaga üüritud asjale parendusi teha. Üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub talle selle eest mõistliku hüvitise. Seega on üürileandjal hüvitamiskohustus.
Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Kuna võib esineda olukord, kus üürileandja on küll nõuetest teatanud, ent nõuded on ilma õigusliku aluseta, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele registreerudes veebilehel www.juristaitab.ee ja koostöös kogenud juristiga kõigile asjaoludele põhinev hinnang anda.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist