Tere!
Vanaisa kinkis mulle 3 toalise korteri aastal 1995 koos seal elava perekonnatuttavaga. Aastatel 1995 kuni 2000 jagasime seda korterit.
Aastast 2000 olen elanud teises kohas ja lisaks lubasin kasutada 2'te tuba sõbra tuttaval kes ei ole täitnud oma lubadusi kommunaalkulude katmisel.
Praegusel hetkel olen huvitatud selle kinnisvara müügist, kuid enne seda soovin vabaneda vanaisa poolt korterisse lubatud ning minu enda poolt lubatud nn. "üürnikust".
Seni olen paari aasta jooksul viisakalt mõista andnud, et soovin korteri vabastamist. Kuna see ei ole tulemust andnud siis soovin nüüd jõulisemalt selle olukorra lõpetada.
Palun andke nõu milline oleks korrektne viis edasi minna nii, et vajaduse korral saaks ka kohtuni minna?
nn. puuküürnikest vabanemine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: nn. puuküürnikest vabanemine
Tere,
Teie küsimusest võib eeldada, et tegemist on tähtajatu üürilepinguga. Tähtajatu üürilepingu saab igal ajal korraliselt üles öelda järgides Võlaõigusseaduse § 312 tähtaegu. Kinnisasja, elu- või äriruum üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Või öelda üles erakorraliselt vastavalt sama seaduse § 313 sätestatule. § 313 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea seejuures ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Teie kirjeldatud olukorras võib esineda aluseid erakorraliseks ülesütlemiseks kuna üürnikud ei ole täitnud oma kohustust tasuda üüri ega kõrvalkulusid. Ülesütlemisavalduse soovitan teha kirjalikult allkirja vastu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et tõendada vajadusel tahteavalduse tegemise aega.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Teie küsimusest võib eeldada, et tegemist on tähtajatu üürilepinguga. Tähtajatu üürilepingu saab igal ajal korraliselt üles öelda järgides Võlaõigusseaduse § 312 tähtaegu. Kinnisasja, elu- või äriruum üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Või öelda üles erakorraliselt vastavalt sama seaduse § 313 sätestatule. § 313 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea seejuures ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Teie kirjeldatud olukorras võib esineda aluseid erakorraliseks ülesütlemiseks kuna üürnikud ei ole täitnud oma kohustust tasuda üüri ega kõrvalkulusid. Ülesütlemisavalduse soovitan teha kirjalikult allkirja vastu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et tõendada vajadusel tahteavalduse tegemise aega.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist