Tere!
Laseme uuel aastal riigil moodustada korteriühistu.
Korteriomandi ja -ühistu seaduse 5.paragrahv ütleb, et koos eriomandi loomise kokkuleppega võivad kinnisasja kaasomanikud sõlmida eriomandi sisu kohta ka muid kokkuleppeid, määrata KÜ põhikirja tingimused ja kehtestada KÜ majanduskava.
Kuna meie 12 korteriga maja on L tähe kujuline, mille üks pool on oluliselt suurema remondivajadusega ja selles poooles asub 10 korterit, teise nö poole remondivajadus on väiksem ja seal asub kaks korterit.
Enamus elanikke oleks nõus kulude jaotamisega nii, et nt. ühe majaosa katuse vahetamisel maksaksid selle eest antud majapoole elanikud.
St. et ühistu osakapital oleks maksustatud ruutmeetri järgi aga remondifond või sihtkapital(kuidas seda nimetada?) oleks siis kokkuleppeline iga erineva töö puhul.
1-2 korteriomanikku on sellele kategooriliselt vastu ning väidavad, et kõik korteriomanikud peavad kokkuleppega nõus olema.
Ise olen nii aru saanud, et otsustab koosolek ja kui enamus on nõus, võib erinevaid kokkuleppeid sõlmida.
Kellel on õigus antud olukorras?
Ette tänades ja vastust ootama jäädes.
korteriühistu majanduskulude jagamine korteriomanike vahel
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: korteriühistu majanduskulude jagamine korteriomanike vah
Tere,
Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Seega tuleks vaadata milliseid nõudeid näeb ette Teie põhikiri. Tavapärase valitsemise küsimusteks on 01.01.2018 kehtima hakkava Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 lg 2 alusel muuhulgas ka kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine. Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, milles märgitakse ära ka remondifondi tehtavate maksete suurus. Selle kehtestab üldkoosolek. Seadusest tulenevalt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Seega tuleks vaadata milliseid nõudeid näeb ette Teie põhikiri. Tavapärase valitsemise küsimusteks on 01.01.2018 kehtima hakkava Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 lg 2 alusel muuhulgas ka kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine. Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, milles märgitakse ära ka remondifondi tehtavate maksete suurus. Selle kehtestab üldkoosolek. Seadusest tulenevalt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist