Viimasel korruse ümberehitused ei vaja ehitusluba?

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Viimasel korruse ümberehitused ei vaja ehitusluba?

14 Veebr 2017, 15:41

Tere!

Ostsime elukaaslasega kaks nädalat tagasi korteri viiekordse paneelmaja viimasele korrusele. Kui eelmisel nädalal hakkasime remondiga pihta selgus, et ühel toal puudub sein ja selle asemel on mõlemale poole avanev mahukas kapp. Selle seina puudumisest enne tehingu sooritamist meid ei teavitatud ja me ei osanud kapi olemasolu tõttu seda ka märgata. Kui müüjat esindanut maaklerile oma avastusest teatasime, väitis ta, et ka tema sellest teadlik ei olnud. Samuti väitis ta, et kuna tegemist on viimase korrusega ja tegu pole nö kandva seinaga, siis ehitusluba selline lammutustöö ei vaja. Kas tõesti ei ole sellel puhul tarvis ehitusluba?

Re: Viimasel korruse ümberehitused ei vaja ehitusluba?

15 Veebr 2017, 23:04

Alates 01. Juulist 2015.a. kehib ehitusseadustik ja millised kooskõlastused, load ja projektid on vajalikud ehitamiseks on ära toodud ehitusseadustiku lisas üks. Kui on tegemist elamuga ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 , siis sellises elamus ümberehituse tegemiseks on vajalikud ehitusteatis ja ehitusprojekt. Ehitusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele.
Ehitusseadustiku § 36 lg 2 ja 3 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.
Ehitusteatises märgitakse:
1) esitaja nimi, kontaktandmed, dokumendi soovitav kättetoimetamise viis, esitamise kuupäev ja allkiri;
2) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
3) ehitusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja ehitamise liik, selle ehitise asukoht kinnisasjal ja kasutamise otstarve;
4) ajutise ehitise korral ehitise kasutamiseks kavandatav aeg;
5) energiamärgis, kui see on nõutav.
Võiksite aga antud juhul esmalt pöörduda kohaliku omavalituse ehitusnõuniku poole ning selgitada, et soovite taastada korteris vaheseina. Kõik tegevused seoses seina taastamisega tuleb kooskõlastada kohaliku omavalituse ehitusala spetsialistiga.


Vastas Vambola Olli.

Re: Viimasel korruse ümberehitused ei vaja ehitusluba?

17 Veebr 2017, 09:52

Aitäh vastuse eest.

Kuna seina taastaminse näol on tegu meie jaoks ootamatu lisaväljaminekuga, siis kas võiksime eelmiselt omanikult küsida kompensatsiooni, sest ta enne müüki selle seina puudumise kohta midagi ei maininud. Kuidas see protsess käiks, kelle poole peaksime oma kaebusega pöörduma?

Re: Viimasel korruse ümberehitused ei vaja ehitusluba?

19 Veebr 2017, 19:16

Müüja oluliseks kohustuseks on anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab üleantud asi vastama lepingutingimustele. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Kui nüüd asi ei vasta lepingu tingimustele kvaliteedi poolest, siis tuleks Teil võimalikult kiiresti teatada sellest müüjat. Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Müüdud asja vastavust lepingutingimustele hinnatakse nii asja faktiliste omaduste kui ka õigusliku seisundi alusel. Põhimõtteliselt peavad nii asja faktilised omadused kui ka õiguslik seisund vastama kokkulepitule. Asi peab olema oma faktiliste omaduste poolest olema vaba, mis vähendavad müüdud asja kasutusväärtust.
Korteri ostmisel oleksite muidugi pidanud vajaliku hoolsusega korteri üle vaatama. Te peaksite ehitusasjatundjal laskma ostetud korteri üle vaadata ja koostada akti puuduste kohta. Sellisel juhul on Teil olemas asjatundja arvamus, millele tugineda nõudmiste esitamisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Sellisel juhul olete Te õigustatud ise vajalikud tööd tegema või tellima seina taastamise ning pärast kulutuste kandmist saate nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kui müüja keeldub hiljem kulutuste hüvitamisest, on Teil õigus pöörduda kantud kulutuste väljamõistmiseks kohtusse. Teil oleks ilmselt mõistlik pöörduda advokaadi poole, kes aitaks Teid kohtuvälise nõude esitamises ja koostaks hagiavalduse ning esindaks Teid kohtus. Hagi rahuldamisel mõistetakse Teie poolt kantud kulutused välja vastaspoolelt. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.


Vastas Vambola Olli.

Vasta