Tere!
Küsimus üürilepingu ning selle nö ülekandmise võimalikkusest uuele üürnikule. Kolisin eelmisel sügisel korterisse sisse, omanik väitis, et eelmise üürniku üürileping kandub minule üle, ise ta aga mulle ühtegi lepingut ei edastanud ning ma pole ka ühelegi lepingule oma allkirja andnud. Kuna omanikuga mingeid probleeme korteris elades ei esinenud, siis ei pööranud ka lepingu olemasolule tähelepanu. Kuu aega tagasi andsin omanikule teada, et soovin korterist välja kolida kuna arvasin, et etteteatamistähtaeg on üks kuu. Korteri omanik oli aga kõne hetkel kahtleval positsioonil, väites, et lepingus võibolla ühe kuu asemel kolm kuud. Palusin tal mulle täpsete andmetega tagasi helistada, kuid omanik seda ei teinud. Mulle tundus asi kahtlane, kuna ma pole ühelegi lepingule allkirjagi andnud.
Nüüd võtmete üleandmisel väitis omanik, et lepingust tulenevalt oli etteteatamistähtaeg siiski kolm kuud ja ma peaksin veel kahe kuu üüri talle tasuma. Mina ei tahtnud sellega nõustuda ning rõhusin sellele, et ma pole ühtegi lepingut näinudki, rääkimata allkirja andmisest. Omanik aga rõhus asjaolule, et eelmise üürilise leping kandus minule üle ning et ma olen korteris elanud.
Uurisin võlaõigusseadusest järgi ning tõepoolest on tähtajatu lepingu puhul etteteatamistähtaeg kolm kuud, kuid kui ma pole ühelegi lepingule oma allkirja andnud, siis kas omanikul on mingit õigust minult sel juhul midagi taolist nõuda? Ning kas selline jabur asi nagu eelmise üürniku lepingu ülekandmine järgmisele on üldse võimalik?
Ette tänades!
Üürilepingu nö ülekandmine järgmisele üürnikule
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Üürilepingu nö ülekandmine järgmisele üürnikule
Tere,
Millisele alusele üürileandja tugineb üürilepingu üleminekul, tuleb temalt endalt küsida (või ehk peeti silmas siiski seda, et üürileping Teiega sõlmitakse eelmise üürilepinguga samadel tingimustel). Kui küsija on üürile antud korteris elanud (ja ilmselt ka üüri maksnud), siis võib eeldada poolte tahet sõlmida üürileping. Antud juhul võib järeldada, et küsija ei olnud teadlik eelmise üürilepingu tingimustest, seetõttu tuleks esmalt tuvastada, milles pooled kokku leppisid. Suulise üürilepingu puhul tekibki küsimus, kas ja milles täpselt kokku lepiti, see on siis tõendamise küsimus. Kehtivate kokkulepete puudumisel kohaldub seadus.
Kui küsimus on tähtajatu üürilepingu korralises ülesütlemises (st ilma mõjuva põhjuseta), siis sätestab seadus (VÕS § 311), et lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu VÕS §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda (st teatades sellest ette vähemalt kolm kuud). Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Millisele alusele üürileandja tugineb üürilepingu üleminekul, tuleb temalt endalt küsida (või ehk peeti silmas siiski seda, et üürileping Teiega sõlmitakse eelmise üürilepinguga samadel tingimustel). Kui küsija on üürile antud korteris elanud (ja ilmselt ka üüri maksnud), siis võib eeldada poolte tahet sõlmida üürileping. Antud juhul võib järeldada, et küsija ei olnud teadlik eelmise üürilepingu tingimustest, seetõttu tuleks esmalt tuvastada, milles pooled kokku leppisid. Suulise üürilepingu puhul tekibki küsimus, kas ja milles täpselt kokku lepiti, see on siis tõendamise küsimus. Kehtivate kokkulepete puudumisel kohaldub seadus.
Kui küsimus on tähtajatu üürilepingu korralises ülesütlemises (st ilma mõjuva põhjuseta), siis sätestab seadus (VÕS § 311), et lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu VÕS §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda (st teatades sellest ette vähemalt kolm kuud). Kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo