Tere,
minu korteris elav üürnik soovib, et ma teeksin talle sissekirjutuse, et saaks lapse lasteaeda. Mida see mulle kui üürileandjale kaasa toob? Kas see on takistuseks hiljem kui näiteks tekivad probleemid üürnikuga ja tahan lepingu ülesöelda?
EElmine üürnik elas mu korteris, üürilepingut ei olnud, oli sissekirjutus. Sain ta välja kirjutada seetõttu, et ta ei vastanud vallast saadetud sellesisulisele kirjale. Aga kui mul on ka üürileping, kas siis on võimalus suurem.
Vastuse eest ette tänades.
Üürnik ja sissekirjutus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Üürnik ja sissekirjutus
Tere,
Rahvastikuregistri seadus sätestab, et isikul tuleb teise elukohta püsivalt elama asumisel esitada uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.
Elukoha registreerimine (nn sissekirjutus) iseenesest ei anna õigust eluruumi kasutamiseks, see õigus tuleneb üürilepingust.
Üürilepingu ülesütlemise alused on sätestatud võlaõigusseaduses. Sissekirjutus ülesütlemist ei mõjuta, kuid kehtiv üürileping annab aluse elukoha registreeringule (st tõendab korteri kasutamise õiguslikku alust). Kui üürileping on üles öeldud, siis kaob ka õiguslik alus korteri kasutamiseks ja üürnik peab selle vabastama. Kui üürnik enam korterit ei kasuta (ei ela seal), on omanikul võimalus teha avaldus elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Rahvastikuregistri seadus sätestab, et isikul tuleb teise elukohta püsivalt elama asumisel esitada uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.
Elukoha registreerimine (nn sissekirjutus) iseenesest ei anna õigust eluruumi kasutamiseks, see õigus tuleneb üürilepingust.
Üürilepingu ülesütlemise alused on sätestatud võlaõigusseaduses. Sissekirjutus ülesütlemist ei mõjuta, kuid kehtiv üürileping annab aluse elukoha registreeringule (st tõendab korteri kasutamise õiguslikku alust). Kui üürileping on üles öeldud, siis kaob ka õiguslik alus korteri kasutamiseks ja üürnik peab selle vabastama. Kui üürnik enam korterit ei kasuta (ei ela seal), on omanikul võimalus teha avaldus elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo