Tere,
meil ei ole korteriühistut. Maja haldab kinnisvara haldusfirma.
Haldusfirma on esitanud arveid osutamata teenuste eest, saatsin neile e-kirja, milles palusin esitada kuludokumendid. Näiteks nad võtavad iga kuu raha garaazi koristamise eest. Samas, keegi ei maksa teenuste eest ette - see pole tavapärane. Ja seda "koristust" tehti vaid kord aastas. Selleks nad kasutavad oma puhastustööde tütarfirmat. Kahe-kolme tunnise voolikust veega põranda üle laskmise eest võetakse meeletut tasu (krooniajal üle 3000 EEK kora eest). Kuna kõik on neile korrektselt maksnud, kuid nemad pole tööd teinud, palusin ma kontrollimiseks esitada arved, mis nad oma tütarettevõttele on tasunud.
Samuti palusin esitada teenuslepingu, mille alusel haldusfirma majale teenust osutab, kuid mida kuskil avaldatud pole.
Samuti palusin esitada hoolduskulude kasutamise aruande - summa, mis iga kuu tasutakse, kuid mille kasutamise kohta (erinevalt reserfondi kuludest) aru ei anta.
Palusin ka maja ette tellitud haljastustööde lepingu koopiat, et kontrollida - milles kokku lepiti ning kes ja mida vastu võttis.
Ilma nende andmeteta, ei ole võimalik tõendada nende tegemata töid ja selle eest võetud alusetut tasu, ega saa ka esitada andmeid maja elanikele seisukoha võtmiseks.
Kuu aja möödudes minu järelepäringule vastati, et nad võtsid minu kirja informatiivsena.
Andsin neile nädala järele mõtlemiseks - kuna kõik esitatud küsimused olid korrektses eesti keeles, lühidad ja selged.
Kui nad kavatsevad edasi mängida "kirjaoskamatuid", millised on minu võimalused neilt andmed välja nõuda?
Tarbijakaitse infotelefonilt soovitati mul pöörduda maakohtusse. Ma ei ole kindel, kas see soovitus oli õige.
Kas seni, kuni nad ei esita nõutud andmeid, võin ma neile kuu arved tasumata jätta (või maksta vaid kommunaalkulude eest ja jätta tasumata halduskulu)?
Tänud ette!
Andmete saamine haldusfirmalt
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Andmete saamine haldusfirmalt
Tere,
Korteriühistu puudumisel kohaldub korteriomandiseadus (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13231543). Otsuseid võtab vastu korteriomanike üldkoosolek ja valitseja (nt haldusettevõte) viib neid ellu. Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega (valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks, siis tuleb teha jätte uus otsus, valitseja võib küll samaks jääda).
Valitseja õigused ja kohustused on sätestatud korteriomandiseaduse § 21. Valitseja on õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
Valitseja kohustuseks on ka koostada majanduskava ja aruandlus korteriomanidiseaduse § 22 sätestatud korras, mille kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega.. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Korteriomanikud võivad oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist.
Valitseja peab säilitama korteriomanike vara muust varast eraldi (vahendite käsutamise võib seejuures üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust).
Teil tuleks esmalt tutvuda korteriomanike otsustega ja valitseja volituse kehtivusega, enne ei saa öelda, mida ja millal peab valitseja tegema ning kas ja mille eest on õigus tasu nõuda.
Tsiviilvaidlusi lahendab maakohus (kui muul moel kokkulepet ei õnnestu saavutada).
Korteriühistu puudumisel kohaldub korteriomandiseadus (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13231543). Otsuseid võtab vastu korteriomanike üldkoosolek ja valitseja (nt haldusettevõte) viib neid ellu. Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega (valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks, siis tuleb teha jätte uus otsus, valitseja võib küll samaks jääda).
Valitseja õigused ja kohustused on sätestatud korteriomandiseaduse § 21. Valitseja on õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
Valitseja kohustuseks on ka koostada majanduskava ja aruandlus korteriomanidiseaduse § 22 sätestatud korras, mille kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega.. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Korteriomanikud võivad oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist.
Valitseja peab säilitama korteriomanike vara muust varast eraldi (vahendite käsutamise võib seejuures üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust).
Teil tuleks esmalt tutvuda korteriomanike otsustega ja valitseja volituse kehtivusega, enne ei saa öelda, mida ja millal peab valitseja tegema ning kas ja mille eest on õigus tasu nõuda.
Tsiviilvaidlusi lahendab maakohus (kui muul moel kokkulepet ei õnnestu saavutada).