Korteri muutmine kinnisasjaks
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Korteri muutmine kinnisasjaks
Mure selline: seoses päranduse saamisega sain endale korteri. Kuna ise seda eluruumina ei kasuta siis sooviksin selle ära müüa. Kahjuks on kortermaja alune maa erastamat ning ülejäänud korterite omanikud ei ole ka erastamisest huvitatud. Seega tegemist on vallasasjaga, mida ei saa müüa. Kas on võimalik erastada ainult ühe korteri juurde kuuluv mõtteline osa ehitise alusest maast? Kas selleks on vaja ülejäänud korterite omanike nõusolekut? Millised võimalikud kulutused on sellega seotud? Kas sellist korterit saab üürile anda? Aitäh!
Re: Korteri muutmine kinnisasjaks
Tere,
kui tegemist on erastatud korteriga, kuid ehitisealune maa on kinnistamata, siis avalduse korteriomandi seadmiseks (milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks), võib esitada valla- või linnavalitsusele korteriühistu või teevad seda eluruumi vallasasjana omavad isikud. Kuna ei ole teada, millises staadiumis kinnistamine on, siis tuleks selles küsimuses suhelda kohaliku linna- või vallavalitsusega.
Korteriomandite kinnistamiseks võivad dokumendid esitada eluruume vallasasjana omavad isikud. Kui nad (või osa neist) ei ole seda teinud, siis esitab notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse korteriomandite kinnistamiseks vähemalt ühe korteriomaniku nõudel eluruumide erastamise kohustatud subjekt tingimusel, et nõude esitanud isik tagab korteriomandi seadmise kulutuste ja kinnistamistoimingute eest tasumise. Korteriomandi seadmise kulutuste ja kinnistamistoimingute eest tasunud isik võib nõuda korteriomanikult kulutuste hüvitamist. Sellisel juhul kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 1041 sätestatut.
Vt lisaks eluruumide erastamise seaduse § 211 ja järgnevad.
Kui tegemist on korteriga ( st piiritletud eluruumiga), on selle suhtes ka üürilepingu sõlmimine võimalik.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
kui tegemist on erastatud korteriga, kuid ehitisealune maa on kinnistamata, siis avalduse korteriomandi seadmiseks (milles sisaldub taotlus ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks), võib esitada valla- või linnavalitsusele korteriühistu või teevad seda eluruumi vallasasjana omavad isikud. Kuna ei ole teada, millises staadiumis kinnistamine on, siis tuleks selles küsimuses suhelda kohaliku linna- või vallavalitsusega.
Korteriomandite kinnistamiseks võivad dokumendid esitada eluruume vallasasjana omavad isikud. Kui nad (või osa neist) ei ole seda teinud, siis esitab notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse korteriomandite kinnistamiseks vähemalt ühe korteriomaniku nõudel eluruumide erastamise kohustatud subjekt tingimusel, et nõude esitanud isik tagab korteriomandi seadmise kulutuste ja kinnistamistoimingute eest tasumise. Korteriomandi seadmise kulutuste ja kinnistamistoimingute eest tasunud isik võib nõuda korteriomanikult kulutuste hüvitamist. Sellisel juhul kohaldatakse võlaõigusseaduse §-s 1041 sätestatut.
Vt lisaks eluruumide erastamise seaduse § 211 ja järgnevad.
Kui tegemist on korteriga ( st piiritletud eluruumiga), on selle suhtes ka üürilepingu sõlmimine võimalik.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo