Lõpetasin 31.07 üürilepingu, kuna omanik viibis välismaal (kuni augusti keskpaigani või natuke kauem) saatis ta enda asemel oma tütre, kellele me siis ka korteri üle andsime. Omaniku soovil lõpetasime lepingu 15 päeva varem. Kui tütar korterisse jõudis, palusin tal ülevaadata, kas kõik on sobivas korras, too viskas kähku tubadele pilgu peale ja ütles, et korras on. Kuna kumbki pool ei soovinud midagi erilisemalt ja kirjutasime lihtsalt mõlema lepingu lõppu, et leping on seisuga 31.07 lõpetatud ja et omanik kohustub tagasi maksma tagatis raha kuni 30.08.
Viis päeva enne tähtaega võttis omanik ühendust ja nõudis 300 eurot kuni 30.08 ja kui meie ei maksa siis läheb kohtusse ja nõuab rohkem. Aluseks on mitmed puudused, mida ta oma korteris leidis; on kasutatud tekki – see oli algusest peale kui me sisse kolisime juba voodi peal ja omanik ütles, küll kaks aastat tagasi, et võime seda kasutada. Suure toa laud on ära lõhutud (kui lahkusime seisis see toa nurgas tervena), see logises juba siis kui sisse kolisime ja kui hullemaks läks vaatasime asja ja nägime, et seda on varemgi liimitud ja kuna omanik ise viibib teises linnas liimisime me seda lauda, et too päris kokku ei kukuks. Arvasime, et omanik teab sellest puudusest kuna see oli juba selline varem. WC uks olevat kollane ja meie olevat seal suitsetanud, suitsul käidi ikka väljas ja kui väikeses tualett ruumis suitsetada siis jääb see lehk pikemaks ajaks sisse ja ma pole kunagi tähele pannud, et suitsu hais oleks seal sees. Lisaks on asju mis ajapikku lihtsalt on ära kulunud, korter ja esemed seal sees ei olnud varemgi parimas korras. Küll tunnistas mu üks kaasüürilistest, et oli ühe peegli ära lõhkunud ja sellest vaikinud, sellisest asjast saan aru, et muidugi peaks kas uue ostma või kinni maksma. On ka asju millest meil aimugi ei olnud, ehk siis neid ei olnud siis kui meie välja kolisime või me ei märganud nt köögilaua vakstu sisse on „põletatud“ auk ja vannitoas olevat lõhutud laeplaat, nendest asjadest ei tea mina ja minu kaasüürilised midagi, kuigi vaatasin veel korteri üle enne kui üle andsime. Siin juures on omaniku tütar juba kuu aega seal sees elanud. Aga neid asju mida omanik nimetas oli päris palju, siinkohal ei ole vist vaja rohkem näiteid tuua, olemuselt on kõik sarnased.
Ise oleme õpilased/üliõpilased ja 300 eurot ja tagatisraha on suur põnts rahakotile. Minu küsimus oleks, kas omanikul on õigus nõuda meilt seda summat (+tagatisraha), kas tal on alust sellega ka kohtu poole pöörduda ja mis oleks meie õigused, või peaksimegi kohe maksma? Abi oleks vaja kiirelt, kuna tähtaeg mille omanik seadis on viie päeva kaugusel, peale seda tahab ta kohtusse minna.
Hilisemad pretensioonid
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Hilisemad pretensioonid
Tere,
Kohtu poole on õigus pöörduda igaühel, kes leiab, et tema õiguseid on rikutud (sh ka kahju hüvitamise nõudes). Seejuures aga peab ka üürileandja arvestama, et oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tuleb tal tõendada. Seetõttu on olulised lisaks seadusest tulenevale ka pooltevahelised kokkulepped, sh leping, aga ka kirjavahetus, üleandmisaktid ning nendes fikseeritu. Seega – vaidluse korral on tähtis, mida leppisite kokku, mida ja millises seisukorras Teile üle anti ning mida saavad pooled tagantjärgi tõendada.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 alusel üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
VÕS § 336 järgi üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.
Üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest (VÕS § 338).
Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha (VÕS § 308 lg 2).
Lisaks: kui üürileandja siiski pöördub kohtusse, tuleb kostjal oma õigusi aktiivselt kaitsta, selleks on erinevaid võimalusi sõltuvalt asjaoludest. Vt nt riigi õigusabi (http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -oigusabi/), tasuta õigusnõustamine www.otb.ee.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kohtu poole on õigus pöörduda igaühel, kes leiab, et tema õiguseid on rikutud (sh ka kahju hüvitamise nõudes). Seejuures aga peab ka üürileandja arvestama, et oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tuleb tal tõendada. Seetõttu on olulised lisaks seadusest tulenevale ka pooltevahelised kokkulepped, sh leping, aga ka kirjavahetus, üleandmisaktid ning nendes fikseeritu. Seega – vaidluse korral on tähtis, mida leppisite kokku, mida ja millises seisukorras Teile üle anti ning mida saavad pooled tagantjärgi tõendada.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 alusel üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
VÕS § 336 järgi üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.
Üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest (VÕS § 338).
Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha (VÕS § 308 lg 2).
Lisaks: kui üürileandja siiski pöördub kohtusse, tuleb kostjal oma õigusi aktiivselt kaitsta, selleks on erinevaid võimalusi sõltuvalt asjaoludest. Vt nt riigi õigusabi (http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -oigusabi/), tasuta õigusnõustamine www.otb.ee.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo