Tere,
Soovime Teie arvamust, tekkinud probleemis. Oleme kahekesi üürinud korteri. Kui sisse tulime oli kõik kodutehnika korras. Mõne kuu pärast wc-s tuli enam põlema ei läinud, toas samuti. Üürileandjat sai teavitatud, kuid ta ei kõrvaldanud seda riket. Lisaks 6. juunil läks rikki külmkapp. Sellest teavitasime kohe saates talle SMS-i ja helistasime mitu korda ( 4-5X ). Ta ei vastanud telefonile.
Üürileandja käis iga kuu ise üüri rahal järel. Kirjutas lepingu peale kuupäeva, summa, kiirustades läks minema. Lisaks ta sodis lepingut ühe kuupäeva kirjutas ta üle, seda teise pastakaga. Hiljem hakkas eitama, et ta üldse sellel kuupäeval käis. Kuna üürileandja ei soovinud ,et me kanname talle panga kaudu üüriraha üle ja soovis saada seda sularahas, siis saatsime ka sõnumi selle kohta 12.juunil ,et ta tuleks üüri rahale järgi, aga ta pole reageerinud ka sellele sõnumile. Kõike eelnevad kuud on ta saanud üüriraha kätte, sest me nägime vaeva ,et ta kohale kutsuda ja kõikide kuude eest ilusti maksta.
Hiljem sai saadetud ka E-mail. Ja sinna kirjutasime, et oleme saatnud teile külmkapi mittetöötamise kohta teate smsiga ja oleme helistanud ja te pole sellele reageerinud. Kuna on suvine aeg ja meil pole võimalik toitu osta ,et seda hoida külmkapis, siis kulub meil väga palju raha söögi peale. Me oleme õpilased ja käime poole kohaga tööl, meil pole nii palju raha. Seega me pole nõus maksma enam seda täit üüriraha.
Kirjas mainisime ka selle ära ,et kolime augusti lõpus välja.
Kuid ta ei vastanud ka selle e-mailile.
Külmkapp pole töötanud alates 06.06.
Mis õigused meil kui üürnikul selles suhtes on ?
Kas meil on õigus täit üüriraha talle mitte maksta?
Kas ta võib eitada,et ta on saanud smsi , emaili ja seega eitada üldse, et ta teadis probleemist?
Kuidas meil oleks õige selles olukorras käituda?
Augusti lõpus me siis ilmselt välja ei koli. Ja kolime välja siis kui leping lõppeb. 30.sept.2012 . Või näeb seadus ,ette , et me võime ka augusti lõpus välja kolida, enne lepingu lõppemise tähtaega?
Meie probleem on vist väga keeruline, aga sooviksime Teilt asjakohast abi. Aitäh!
probleem üürileandjaga
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: probleem üürileandjaga
Tere,
Nägemata konkreetset üürilepingut, saab vastata järgmist:
Üürilepinguga seonduvat reguleerib lisaks pooltevahelisele lepingule võlaõigusseadus (vt VÕS 3.osa 15.ptk, § 271 jj, kättesaadav http://www.riigiteataja.ee). Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 275).
Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Samas üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. (VÕS § 276 lg 1, 2).
Üürniku õigused puuduse tekkimisel on sätestatud VÕS § 278 - kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:
1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt VÕS §-s 279 sätestatule;
2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
4) alandada üüri vastavalt VÕS §-s 296 sätestatule;
5) hoiustada üüri vastavalt VÕS §-s 298 sätestatule.
Kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral (VÕS § 279 lg 1-3).
Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega.(VÕS § 280).
Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama (VÕS § 282 lg 1 p 1). Vt ka teavitamiskohustuse rikkumise (või ka teavitamise hilisema tõendamise võimatuse) tagajärgi VÕS § 282 lg 3).
Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus (VÕS § 314 lg 1 ja 2).
Külmkapi mittetöötamine ilmselt ei takista siiski korteri kasutamist, see aga ei välista üürniku ülaltoodud õigusi. Kuidas hiljem vaidluse korral oma väiteid tõendada, sõltub asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Nägemata konkreetset üürilepingut, saab vastata järgmist:
Üürilepinguga seonduvat reguleerib lisaks pooltevahelisele lepingule võlaõigusseadus (vt VÕS 3.osa 15.ptk, § 271 jj, kättesaadav http://www.riigiteataja.ee). Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 275).
Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Samas üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. (VÕS § 276 lg 1, 2).
Üürniku õigused puuduse tekkimisel on sätestatud VÕS § 278 - kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:
1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt VÕS §-s 279 sätestatule;
2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
4) alandada üüri vastavalt VÕS §-s 296 sätestatule;
5) hoiustada üüri vastavalt VÕS §-s 298 sätestatule.
Kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral (VÕS § 279 lg 1-3).
Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega.(VÕS § 280).
Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama (VÕS § 282 lg 1 p 1). Vt ka teavitamiskohustuse rikkumise (või ka teavitamise hilisema tõendamise võimatuse) tagajärgi VÕS § 282 lg 3).
Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus (VÕS § 314 lg 1 ja 2).
Külmkapi mittetöötamine ilmselt ei takista siiski korteri kasutamist, see aga ei välista üürniku ülaltoodud õigusi. Kuidas hiljem vaidluse korral oma väiteid tõendada, sõltub asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo