Tere,
Maja on 4 korteriline. Sellest on ostetud 2 korterit (eluruumidena) ja pärast tehti sellest äripind.Nüüd on omanik otsustanud need 2 korterit maha müüa, kui tegutsev äri, kuigi korterid olid ostetud eluruumiks. Kas sellel omanikul on õigus eluruumina ostetud kortereid edasi müüa äripinnana? Kas ta peab kaaselanikelt nõusoleku saama oma tehingule?
Kas kaaselanikel on õigus keelduda nende korterite müügist kui tegutsev äri ja nõuda ainult eluruumina müümisest.
Eluruumi müük äripinnana.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Eluruumi müük äripinnana.
Tere,
Korteriomandiseaduse § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste - korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 74 lg 1).
Lepingu tingimused lepitakse kokku poolte vahel ning sätestatakse müügilepingus (kinnisomandi puhul notariaalselt tõestatud vormis).
Notar juhib tehingus osalejate tähelepanu tehinguks vajalikule kohtu- või ametiasutuse loale või nõusolekule ning märgib selle notariaalakti. Notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve (tõestamisseaduse §§ 18 lg 1, 19).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Korteriomandiseaduse § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste - korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 74 lg 1).
Lepingu tingimused lepitakse kokku poolte vahel ning sätestatakse müügilepingus (kinnisomandi puhul notariaalselt tõestatud vormis).
Notar juhib tehingus osalejate tähelepanu tehinguks vajalikule kohtu- või ametiasutuse loale või nõusolekule ning märgib selle notariaalakti. Notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve (tõestamisseaduse §§ 18 lg 1, 19).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo