Tere!
Kolm aastat tagasi sai ostetud emale korter kaheksa korteriga majja. Ema aga seal ei ela ja midagi, sh vett pole tarbinud kuigi majal kõigi korterite peale on üks veemõõtur. Korter on puuküttega. Elektrit maksame otse Eesti Energiale. Majas puudub minule teadaolevalt korteriühistu. Nüüd saatis osaühing, kes haldab maja ja kellele seal elavad inimesed makse maksavad, nende kolme aasta kohta arve "elamuhoolduse" eest kuigi varem arveid saatnud pole.
Küsimusi tekitab, et kui majas puudub korteriühistu ja seda haldab osaühing, kas peab olema selle osaühinguga olema sõlmitud leping? Kui lepingut sõlmitud ei ole, siis kas selle osaühingu poolt arved kuuluvad tasumisele? Kas mul on õigus keelduda selle osaühingu teenustest? Kas minul kui korteriomanikul on õigus nõuda, et arves oleks lahtikirjutatud, millest koosneb arves esitatud "elamuhooldus" ja kuidas on saadud selle summa kuna tahan teada, mille eest maksma pean. Kas pean ikkagi tasuma arve kui nad sellest keelduvad ja põhjendada ei suuda, kust on selline summa saadud?
Kas sellel osaühingul on korteriühistuga võrdsed õigused ja kohustused ehk kas ta peab tegutsema korteriühisuseaduse järgi?
arve tarbimata teenuste eest
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: arve tarbimata teenuste eest
Tere
Kui ei ole asutatud korteriühistut, siis kohaldub korteriomandiseadus (KOS). Korteriomanikul on kohustus tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
Seetõttu on oluline välja selgitada, kuidas on majas otsustatud jagada kulutused (kui ei ole muud korteriomanike kokkulepet, siis kohaldub seadus, st vastavalt kaasomandiosa suurusele).
KOS 2. peatükk käsitleb korteriomandite valitsemist, mh valitseja nimetamise ja valitseja õigustega seonduvaid küsimusi.
Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Valitseja õigused ja kohustused on sätestatud KOS § 21 (https://www.riigiteataja.ee/akt/13231543). Kui valitseja on seaduses sätestatud korras nimetatud, siis on valitseja mh kohustatud valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, aga ka võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
Valitseja peab mh koostama kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldaks järgmisi andmeid:
1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;
2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid;
3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele;
4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust;
5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust.
Tuleks välja selgitada, mida korteriomanikud on omavahel kokkuleppinud kulutuste jagamise osas, samuti kas ja millised otsused on vastu võetud üldkoosolekul ning osaühingule antud volituste ulatus ja kehtivus.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo
Kui ei ole asutatud korteriühistut, siis kohaldub korteriomandiseadus (KOS). Korteriomanikul on kohustus tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
Seetõttu on oluline välja selgitada, kuidas on majas otsustatud jagada kulutused (kui ei ole muud korteriomanike kokkulepet, siis kohaldub seadus, st vastavalt kaasomandiosa suurusele).
KOS 2. peatükk käsitleb korteriomandite valitsemist, mh valitseja nimetamise ja valitseja õigustega seonduvaid küsimusi.
Valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Valitseja õigused ja kohustused on sätestatud KOS § 21 (https://www.riigiteataja.ee/akt/13231543). Kui valitseja on seaduses sätestatud korras nimetatud, siis on valitseja mh kohustatud valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, aga ka võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
Valitseja peab mh koostama kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldaks järgmisi andmeid:
1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;
2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid;
3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele;
4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust;
5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust.
Tuleks välja selgitada, mida korteriomanikud on omavahel kokkuleppinud kulutuste jagamise osas, samuti kas ja millised otsused on vastu võetud üldkoosolekul ning osaühingule antud volituste ulatus ja kehtivus.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo