Tere,
ostsin 2006.a. ühe räämas korteri, milles tegime euroremondi. Korter asub 9-korrulises majas 7-ndal korrusel, maja keskel, teises linnas. Notariaalses korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingus on kirjas, "et müüja müüb ja ostja ostab lepingu pinktis 1 nimetatud eseme koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Müüja ja ostja lepivad kokku, et lepingu eseme päraldisteks on ostjapoolse lepingu eseme ülevaatuse hetkel lepingu esemeks reaalosaks olevasse korterisse paigaldatud gaasiboiler ja gaasikütteseadmed."
Ühesõnaga ostsin mina gaasiküttega korteri. Korter seisab meil tühjana. KÜ poolt saadetud arvete peal ei ole kajastatud alates korteri ostust (2006.a.) kuni 2012.a. veebruarikuuni küttearvet. 2012.a. veebruaris lisandus minu igakuisele arvele keskkütte tariifiga summa vastavalt korteri ruutmeetritele. KÜ ei ole mind sellest informeerinud. Saatsin arve saatjale vastuse, et ei ole keskküttearvega nõus ning palusin selle eemaldada, kuid KÜ ei eemaldanud ja KÜ lisas keskkütte eest arveid ka järgnevad kuud.
Olen oma arveid alati korrapäraselt tasunud, kuid need arved, kuhu oli lisatud keskküttekulu, nendel arvetel tasusin ainult igakuised hoolduskulud, mille märkisin ka ülekannet tehes selgitusse.
Hetkel on KÜ poolt esitatud keskkütte eest esitatud summad arvel võlgnevuse rea peal ning samuti arvutatakse selle pealt viivist.
Kuidas antud olukorras käituda? Kas KÜ käitumine on seaduslik? Kas KÜ saab nõuda minu käest keskkütte eest tasu kui minu korteris ei ole keskkütet, vaid on gaasiküte?
Tänan vastuse eest!
KÜ poolt esitatud arved
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: KÜ poolt esitatud arved
Tere
Ühisest keskküttesüsteemist eraldumine on nii õiguslik kui ka tehniline küsimus, mille jaoks tuleb läbida erinevaid menetlusi. Tuleks välja selgitada (ja kui eelmine omanik ei ole Teile üle andnud sellekohaseid dokumente, siis need ka hankida), milliste dokumentide alusel on kõnealuses korteris keskküttesüsteemist eraldutud ning kas on olemas sellekohased projekt, load/kooskõlastused ning korteriomanikke kokkulepped/ KÜ üldkoosoleku otsused (nt kas asi on ühistus olnud üldse arutusel, kas on saavutatud kõigi korteriomanike nõusolek küttesüsteemist eraldumiseks ja kuidas on üldkoosolekul otsustatud jagada küttesüsteemist eraldumisel selle korteri osa keskküttekuludest)?
Üldjuhul elamu majandamiskulud arvestatatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu põhikirjas sätestatakse korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Korteriühistu üldkoosoleku kui kõrgeima organi otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
Kortermaja puhul tuleb arvesse võtta ka teistest korteritest või torupüstikutest kiirguvat soojust (nt kui üks korter on kütmata). Ühe korteri eraldumine süsteemist võib põhjustada kogu majale küttesüsteemi mõjutusi, seetõttu on küttesüsteemist eraldumiseks vajalik kõigi korteriomanike kui küttesüsteemi kaasomanike kokkulepe.
Kui korteriomanikud ei ole andnud sellekohaseks eraldumiseks ja iseseisva kütte paigaldamiseks nõusolekut ning puuduvad üldkoosoleku otsused küttekulude jaotamise kohta, tuleks vastavad teemad ühistus päevakorda võtta (üldkoosolekul) ning saada vastavad kokkulepped või pöörduda vajadusel kohtusse. Nagu mainitud, küttesüsteem kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse (on korteriomandi kaasomandi osa) ning selle muutmiseks on tarvis kõigi korteriomanike nõusolekut. Tõenäoliselt osa maja üldisest küttesüsteemist läbib ka Teie korterit ning annab kaudselt sooja. Tuleb arvestada, mida ütleb KÜ põhikiri. Kuidas seda tõlgendada, on võimalik kohtus selgitada nt juhul, kui korteriühistu esitab küttekulude tasumise nõude, millega Teie ei nõustu. Samuti on Teil võimalik esitada tuvastushagi Teile langeva tasu suuruse kindlakstegemiseks.
Kui on olemas korteriomanike nõusolekud eraldumiseks ja üldkoosoleku otsus küttekulude kandmise osas, tuleks need esitada KÜ-le ning esitada oma asjakohased taotlused kirjalikult.
Vastutuse osas oluline on ka Teie ja eelmise omaniku vahelised kokkulepped lepingus, millest tulenevalt võib kohalduda ka eelmise omaniku vastutus.
Elamu terviklikust küttesüsteemist eraldumist on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-50-11 (www.riigikohus.ee). Kolleegium leidis viidatud lahendis, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem.
Kui korteriühistu nõuabTeilt küttekulude tasumist võrdselt nendega, kellel puudub oma küttesüsteem, on Teil võimalik esitada vastuväide tasu nõudmisele tuginedes vastuolule hea usu põhimõttega ja esitada tuvastushagi Teile langeva tasu suuruse kindlakstegemiseks.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo
Ühisest keskküttesüsteemist eraldumine on nii õiguslik kui ka tehniline küsimus, mille jaoks tuleb läbida erinevaid menetlusi. Tuleks välja selgitada (ja kui eelmine omanik ei ole Teile üle andnud sellekohaseid dokumente, siis need ka hankida), milliste dokumentide alusel on kõnealuses korteris keskküttesüsteemist eraldutud ning kas on olemas sellekohased projekt, load/kooskõlastused ning korteriomanikke kokkulepped/ KÜ üldkoosoleku otsused (nt kas asi on ühistus olnud üldse arutusel, kas on saavutatud kõigi korteriomanike nõusolek küttesüsteemist eraldumiseks ja kuidas on üldkoosolekul otsustatud jagada küttesüsteemist eraldumisel selle korteri osa keskküttekuludest)?
Üldjuhul elamu majandamiskulud arvestatatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu põhikirjas sätestatakse korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Korteriühistu üldkoosoleku kui kõrgeima organi otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
Kortermaja puhul tuleb arvesse võtta ka teistest korteritest või torupüstikutest kiirguvat soojust (nt kui üks korter on kütmata). Ühe korteri eraldumine süsteemist võib põhjustada kogu majale küttesüsteemi mõjutusi, seetõttu on küttesüsteemist eraldumiseks vajalik kõigi korteriomanike kui küttesüsteemi kaasomanike kokkulepe.
Kui korteriomanikud ei ole andnud sellekohaseks eraldumiseks ja iseseisva kütte paigaldamiseks nõusolekut ning puuduvad üldkoosoleku otsused küttekulude jaotamise kohta, tuleks vastavad teemad ühistus päevakorda võtta (üldkoosolekul) ning saada vastavad kokkulepped või pöörduda vajadusel kohtusse. Nagu mainitud, küttesüsteem kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse (on korteriomandi kaasomandi osa) ning selle muutmiseks on tarvis kõigi korteriomanike nõusolekut. Tõenäoliselt osa maja üldisest küttesüsteemist läbib ka Teie korterit ning annab kaudselt sooja. Tuleb arvestada, mida ütleb KÜ põhikiri. Kuidas seda tõlgendada, on võimalik kohtus selgitada nt juhul, kui korteriühistu esitab küttekulude tasumise nõude, millega Teie ei nõustu. Samuti on Teil võimalik esitada tuvastushagi Teile langeva tasu suuruse kindlakstegemiseks.
Kui on olemas korteriomanike nõusolekud eraldumiseks ja üldkoosoleku otsus küttekulude kandmise osas, tuleks need esitada KÜ-le ning esitada oma asjakohased taotlused kirjalikult.
Vastutuse osas oluline on ka Teie ja eelmise omaniku vahelised kokkulepped lepingus, millest tulenevalt võib kohalduda ka eelmise omaniku vastutus.
Elamu terviklikust küttesüsteemist eraldumist on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-50-11 (www.riigikohus.ee). Kolleegium leidis viidatud lahendis, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem.
Kui korteriühistu nõuabTeilt küttekulude tasumist võrdselt nendega, kellel puudub oma küttesüsteem, on Teil võimalik esitada vastuväide tasu nõudmisele tuginedes vastuolule hea usu põhimõttega ja esitada tuvastushagi Teile langeva tasu suuruse kindlakstegemiseks.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo