Tere.
Kahe korteriomaniku võlg ületab 4000 eurot, lisaks viivised ca 1500. Ühe võlglase vastu on algatatud kiirmenetlus, seni laekumisi ei ole, teine omanik, naine, on kodune, 4 last, mees käib tööl. Menetlust seni algatatud ei ole. Korteriühistul on võlgnevus soojatootjale, kes algatas kohtumenetluse. Kohtutäitur arestis korteriühistu pangakontod. Nõue üle 2000 euro.Ühistul on ka pangalaen.
Palun abi, kuidas toimida edasi.
Ette tänades.
Korteriühistu pankrot
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Korteriühistu pankrot
Tere
Korteriühistu peaks siiski ka teise võlgniku suhtes pöörduma kohtusse võlgnevuse nõudes. Sellega on võimalik saada kohtulahend, mis on täitemenetluses täitedokumendiks.
Võlgnikele võiks edaspidiste makseraskuste leevendamise osas viidata, et toimetulekuraskuste korral on võimalus pöörduda abi saamiseks sotsiaalosakonda (abi saamine sõltub siiski isiku ja tema pere majanduslikust olukorrast).
Küsimusest ei selgu, kas ühe võlgniku suhtes algatatud maksekäsu kiirmenetlus on jõudnud maksekäsuni või on menetlus veel pooleli. Kui on jõutud maksekäsuni, on see täitedokumendiks, mille alusel algatada täitemenetlus. Seejärel on võimalik pöörata sissenõue võlgniku varale (nt korterile).
PS. Arvestades kogunenud võlgnevuse suurust – kohtusse nõuete esitamisel ei tasuks kaua viivitada, kuna arvestada tuleb nõude aegumist (st võlgnikul on õigus keelduda aegunud kohustuse täitmisest). TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (st maksetähtpäevast).
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo
Korteriühistu peaks siiski ka teise võlgniku suhtes pöörduma kohtusse võlgnevuse nõudes. Sellega on võimalik saada kohtulahend, mis on täitemenetluses täitedokumendiks.
Võlgnikele võiks edaspidiste makseraskuste leevendamise osas viidata, et toimetulekuraskuste korral on võimalus pöörduda abi saamiseks sotsiaalosakonda (abi saamine sõltub siiski isiku ja tema pere majanduslikust olukorrast).
Küsimusest ei selgu, kas ühe võlgniku suhtes algatatud maksekäsu kiirmenetlus on jõudnud maksekäsuni või on menetlus veel pooleli. Kui on jõutud maksekäsuni, on see täitedokumendiks, mille alusel algatada täitemenetlus. Seejärel on võimalik pöörata sissenõue võlgniku varale (nt korterile).
PS. Arvestades kogunenud võlgnevuse suurust – kohtusse nõuete esitamisel ei tasuks kaua viivitada, kuna arvestada tuleb nõude aegumist (st võlgnikul on õigus keelduda aegunud kohustuse täitmisest). TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (st maksetähtpäevast).
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo