Tere,
Sooviks Teie nõu, äkki oskate aidata. Olen hetkel sellises situatsioonis,
kus üürikorteris milles olen elanud nüüd juba neli kuud, toimus aprillis
veekahjustus ja suurem osa minu maisest varast sai kahjustada.
Osad riided läksid keemilise puhastusega puhtaks. Aga need riided,mis
puhtaks ei läinud, ei saanud ma ka kindlustusele esitada,kuna vajati
defekteerimis akti.
Kindlustusnõue mille esitasin, aktsepteeriti ja nüüd tahab korteriomanik
kindlustushüvitise enda kätte jätta ettemaksuks! Taolist kokkulepet meil
korteriomanikuga ei olnud ja üüri ning kommunaale olen tähtaegselt maksnud!
Lisaks kuna korteriomanik muutis aprillis iga paari päeva tagant remondi
lõpetamis päevi, andes mulle lootust korterisse alguses 4-5 päeva pärast
uuesti sisse kolimiseks, siis hiljem kaks korda jälle muutes aega pikemaks
5-7 päeva võrra! Aprillis 7´l kolisin veekahjustuse pärast ära ja 26´l sain
lõpuks uuesti sisse kolitud.
Ja nüüd võtab kindlustushüvitise omale ettemaksuks, kuigi meil oli teine
kokkuleppe!
Tänu nendele ebameeldivustele ei sooviks ma enam selle omaniku üürikorteris
elada.
On mul õigus tähtajaline (augustis saab läbi) üürileping ülesöelda ja
tagatisraha tagasi saada?
Millised on minu õigused kahjustatud riiete ja kindlustushüvitise osas?
Mis saab siis kui korteriomanik ei ole nõus kindlustushüvitist tagastama ja
mina ei nõustu sellega,et ta endale jätab?
Oodates Teie abi!
Veekahjustus üürikorteris
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Veekahjustus üürikorteris
Tere
Üldjuhul üürnik peab taluma üüritud asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Tehtavate tööde ja muude mõjutuste talumise kohustus ei välista ega piira üürniku õigust tööde või muude mõjutuste tõttu alandada üüri ega nõuda kahju hüvitamist.
Teisalt aga, üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama ohust asjale, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta. Kui üürnik rikub eelnimetatud kohustust, peab ta hüvitama üürileandjale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.
Kui üürileandja ei saanud üüritud asja puudust või takistust asja kasutamisel kõrvaldada seetõttu, et üürnik rikkus ülalnimetatud kohustust, ei või üürnik kasutada üürileandja suhtes võlaõigusseaduse §-s 278 sätestatud õigusi. Samuti ei saa öelda § 314 lõikes 1 sätestatud juhul üürilepingut erakorraliselt üüritud asja kasutamise taasvõimaldamiseks mõistlikku tähtaega andmata.
Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt võlaõigusseaduse §-s 279 sätestatule, nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist, alandada üüri vastavalt võlaõigusseaduse §-s 296 sätestatule.
Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool ka tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus.
Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Paraku ei selgu küsimusest veekahju tekkimise asjaolud ega ka kindlustuslepingu tingimused, seega ei saa kahjunõude ja kindlustushüvitise väljamaksmise kohta asjakohast ammendavat vastust anda. Tuleks koos dokumentidega pöörduda õigusnõustamisele, et otsustada üürilepingu ülesütlemine ja kahju hüvitamise nõude esitamine üürileandja vastu.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo
Üldjuhul üürnik peab taluma üüritud asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Tehtavate tööde ja muude mõjutuste talumise kohustus ei välista ega piira üürniku õigust tööde või muude mõjutuste tõttu alandada üüri ega nõuda kahju hüvitamist.
Teisalt aga, üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama ohust asjale, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta. Kui üürnik rikub eelnimetatud kohustust, peab ta hüvitama üürileandjale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.
Kui üürileandja ei saanud üüritud asja puudust või takistust asja kasutamisel kõrvaldada seetõttu, et üürnik rikkus ülalnimetatud kohustust, ei või üürnik kasutada üürileandja suhtes võlaõigusseaduse §-s 278 sätestatud õigusi. Samuti ei saa öelda § 314 lõikes 1 sätestatud juhul üürilepingut erakorraliselt üüritud asja kasutamise taasvõimaldamiseks mõistlikku tähtaega andmata.
Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt võlaõigusseaduse §-s 279 sätestatule, nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist, alandada üüri vastavalt võlaõigusseaduse §-s 296 sätestatule.
Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool ka tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi. Kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus.
Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Paraku ei selgu küsimusest veekahju tekkimise asjaolud ega ka kindlustuslepingu tingimused, seega ei saa kahjunõude ja kindlustushüvitise väljamaksmise kohta asjakohast ammendavat vastust anda. Tuleks koos dokumentidega pöörduda õigusnõustamisele, et otsustada üürilepingu ülesütlemine ja kahju hüvitamise nõude esitamine üürileandja vastu.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo