Juriidilisest isikust võlglane KÜs

Meie korteriühistus kuulub üks korter juriidilisele isikule (osaühing). Antud firma ei ole ühistule tasunud arveid üle aasta. Umbes pool aastat tagasi esitasime kohtule maksekäsu kiirmenetluse ja selle resolutsioon on esitatud kohtutäiturile. Sellest hoolimata pole firma asunud võlgnevust likvideerima. Antud hetkeks on sellele firmale tehtud kustutamishoiatus ja aeg millal sai kohtule esitada antud firma suhtes nõudeid on ka juba möödunud. Tähtaega enam ennistada pole võimalik.
Muuhulgas on KÜ antud korteri ka eelarestinud. Kuidas oleks mõtekas antud juhul KÜ'l edasi käituda? Esitades uue maksekäsu kiirmenetluse? Taotleda korteri sundmüüki? Eesmärk oleks ikkagi kõik tekkinud kulud lõpuks kätte saada. Kuna kulud suurenevad iga päevaga, siis uue maksekäsu kiirmenetlusega seda hetkel ilmselt mõistlik lahendada ei ole. Firma pankroti taotleda ei saa, kuna võlgnevus on väiksem kui 2556,46€

Natuke segane on selle firma likvideerimisega. Miks mitte esitada kohtule avaldus kuulutada välja pankrot või siis taotleda korteriomandi sundmüüki.


Vastas Raimo Jõgeva

Väljendusin võib-olla pisut segaselt aga nagu ma kirjutasin, siis me ei saa esitada kohtule avaldust selle firma pankroti väljakuulutamiseks, kuna võlgnevus on väiksem kui 2556,46€. Küsimus oligi selles, et milline samm nüüd kõige õigem oleks. Kohtutäituri kaudu me saaks muidugi selle korteri sundmüüki taotleda aga siis tuleks vist ka uus maksekäsu kiirmenetlus teha, kuna kohtutäitur lähtub ju sellest summast, mis meile esimese kiirmenetlusega (pool aastat tagasi) välja mõisteti. Vahepeal on võlgnevus kahekordistunud. Kui me nüüd teeme uue maksekäsu kiirmenetluse, siis ju pärast seda kuupäeva "tiksub" jätkuvalt iga päevaga võlgnevust juurde ja see kajastub ainult KÜ poolt koostatud arvetel. Taaskord peaksime ju ka riigilõivu maksma uue maksekäsu eest. See asjaajamine ilmselt võtab mitmeid kuid aega, kellele siis selle aja eest hiljem nõue esitada? Uuele korteriomanikule KÜ arvete alusel? Nagu ma siit foorumist lugesin, siis niisama lihtsalt nõuded uuele omanikule edasi ei kandu, kui just notariaalses kortei ostu-müügi lepingus ei ole sellist punkti sees. Kohtutäituri hinnangul ei saa aga korteriühistu esitada selliseid nõudmisi, et sinna ostu-müügi lepingusse selline punkt lisatakse.

Vastavalt KÜS §51 lähevad kohustused üle uuele omanikule. Kui võlgnik tekkinud võlga ei eita, siis sõlmige notariaalne maksegraafik. Selle täitmise rikkumisel on võimalus kohe pöörduda kohtutäituri poole. Võlgniku keeldumisel sõlmida notariaalne kokkulepe, siis kas maksekäsu kiirmenetlus või hagiavaldus kohtusse.


Vastas Raimo Jõgeva