Korteri osaline keskküte

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Korteri osaline keskküte

13 Mär 2023, 17:39

Tere.
Nimelt: maja keskküttega. Korter, mille soetasin, puudus keskküte. Korter 60ruutu läbi maja, viiekorruseline, viimasel korrusel. Kütmine õhksoojuspumbaga (2008a ühistu loal paigaldatud õhksoojuspump)

Korteri üks külg, kus on kaks tuba, seal on torustik, kuhu saab vajadusel paigaldada keskkütteradiaatorid.
Teisel küljel torustik puudub ning see puudutab veel kahte korterit antud korteri all, kus samuti umbes 15 aastat tagasi torustik eemaldatud.
Kuna mina olen huvitatud keskkütte taastamisest kogu korteri ulatuses, mida soosib ka ühistu, siis paigaldasin kahte merepoolsesse tuppa keskkütteradiaatorid tagasi. Radiaatorid toimivad, kuid maksma pean toasooja eest vastavalt korteri ruutmeetrite arvule ehk täishinda kuigi teisel küljel radiaatorid puuduvad ning pooled toad on jahedad. Soojus ei jõua kaugematesse tubadesse, tegemist otsakorteriga ning majasein on soojustamata.
Kuna mina ning ülejäänud kaks korterit minu all olid nõus oma kulu ja kirjadega taastama keskküttesüsteemi ka korteri teisel küljel, (vedama torud, paigaldama radiaatorid) siis vastav soov edastati ühistule. Ühistu võttis hinnapakkumise, mis kolmele korteril sobilik, kuid teostada ei lubatud, sest tahe on küttesüsteem "kunagi" renoveerida.
Ja siit küsimused:

Kas ma oleksin pidanud enne radiaatorite paigaldust ühistuga kokku leppima, kuidas ma toasooja eest tasuma hakkan?
Sest küsida kütte eest ruutmeetrite järgi täishinda, kuigi köetakse vaid pool elamispinda, kus temperatuur vaid 16 kraadi, pole õige. Vastasel korral jätnuksin radiaatorid paigaldamata. Minu meelest peaks see olema terve maja huvides, et antud korterid oma keskküttesüsteemi taastaksid, pealegi olime valmis kulud ise kandma.

Kas siin võiks olla mingi kokkuleppeline lahendus toasooja osalisel tasumisel?
Sest ühistu tahe hakata küttesüsteemi "kunagi" renoveerima, sellist tähtaega pole paika pandud.
Mida peavad need korteriomanikud seni tegema?

Ühistu poolne vastus oli lühike: korteriühistu põhikiri 3.2.7

Re: Korteri osaline keskküte

14 Mär 2023, 18:21

Tere

Esmalt on vajalik välja selgitada, kuidas toimus omal ajal Teie korteri küttelahenduse muutmine, kas selleks oli sõlmitud kaasomanike kokkulepe. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omanike õiguseellased (nt eelmine korteriomanik), siis on teised kaasomanikud õigustatud nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt (praeguselt korteriomanikult). Seega isegi juhul kui radiaatorid eemaldas eelmine korteriomanik, eeldanuks olemasoleva küttesüsteemi muutmine ja radiaatorite eemaldamine kõigi korteriomanike vastavat otsust. Sama moodi vajab küttesüsteemiga uuesti liitumine eelkirjeldatud korteriomanike kokkulepet.
Üldjuhul korteriomanik ei vabane korteri küttekulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et kulutusi nõutakse aja eest, mil korteriomaniku korter on olnud küttesüsteemist (osaliselt) välja lülitatud. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanik teeb majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha ka erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra. Korteriomandi küttearvete arvutamise aluseks on korteriomandi suurus, kui korteriühistu põhikiri või korteriomanike kokkulepe ei sätesta teisiti. Seega peavad erisused tulema korteriühistu põhikirjast või korteriomanike kokkuleppest.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta