kaugkütte toomine ahiküttega majja

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

kaugkütte toomine ahiküttega majja

03 Dets 2021, 02:18

Tere!

Elan 13 korteriga ahiküttega majas, osades korterites ka soojuspumbad. 8 korteri omanikud soovivad tuua majja kaugkütte. Kas selleks piisab häälte enamusest või on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut, sest minu arvates on tegu maja algse konstruktsiooni ja funktsiooni muutmisega?

Teine küsimus, et osades korterites on ahjud välja lõhutud ja leitakse et korstna ja ahjude pühkimise eest peavad maksma vaid need, kel ahjud alles.
Minu arvates on tegu ühiseks kasutamiseks mõeldud hoone osaga, mis on oluline ka ohutuse tagamise seisukohalt ja korstnajalgade ja ahjude puhastamise eest peaks tasuma ühistu vahenditest?

Re: kaugkütte toomine ahiküttega majja

03 Dets 2021, 17:02

Tere

Teie küsimusest jääb arusaamatuks, milline on maja tegelik küttesüsteem, samuti, mis alustel on paigaldatud soojuspumbad ning kas paigaldatud soojuspumbad on põhikütteliik või lisaküte ning kas nende paigaldamisel on sõlmitud kaasomanike kokkulepe. Samuti, kas on sõlmitud kaasomanike kokkulepe ahjude välja lõhkumise kohta (kütteliigi muutmine). Seega tuleb lähtuda, milline on olnud algne kütteliik ja vaatama kas on sõlmitud misiganes kokkulepped kütteliigi igakordseks muutmiseks. Kui on sõlmitud, on teenuse mitte tarbijal õigus teenuse eest tasumisest keelduda, kui mitte, on muudatused ebaseaduslikud ning need tuleb taastada või seadustada. Sama kehtib kavandatava kütteliigi muudatuse kohta. Vajalik on kaasomanike kokkulepe.
Kui soovite detailset asjaoludest lähtuvat nõustamist, soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Selleks palun valige endale sobiv konsultatsiooniaeg ja viis siit: https://hugo.legal/broneeri või helistades numbril: 6 880 400
Juhul, kui teie sissetulek on kuni 1200 bruto, siis on kaks tundi õigusabi tasuta (tasuda tuleb üksnes 5 eurot omaosalustasu).

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Re: kaugkütte toomine ahiküttega majja

19 Dets 2021, 19:03

Tere!

Tegemist on algselt ahiküttega majaga, soojuspumbad paigaldatud ja ahjud välja lõhutud omavoliliselt, lähiajal lähevad pumbad linnavalitsuses kooskõlastamisele. Minul ahiküte ja plaanis soojuspump.

Andsin juhatusele info edasi, et kaugküttele üleminekuks vajalik kõigi kaasomanike nõusolek.

Sain sellise vastuse:

Juhul kui toetust saame on soojasõlme keldrisse toomine korteri kohta u 250 eurot. Kui toetust ei saa siis 500 eurot (6000/13). Selle raha eest saab iga korter võimaluse keskküte oma korterisse vedada. Aga keegi ei kohusta seda tegema, iga korter võib loomulikult ise valida, kas üldse ja millal kaugkütte tuppa veab. Keldrisse vedamisse peaks kõik korterid panustama solidaarselt, sest korterite kütteliigi eelistused võivad ajas muutuda (muudetakse meelt või muutuvad hinnad või vahetuvad omanikud) ja vastasel juhul läheks hilisema liitumise arveldamine väga keeruliseks ja tekitaks tarbetult tülisid.
Soojasõlme keldrisse vedamine ei muuda ühtegi korteri küttesüsteemi iseenesest. See otsus jääb endiselt iga korteriomaniku teha. Kuid kaugküttega liitumise võimaldamine on minu hinnangul ühistu üldkoosleku otsutamise pädevuses, tegemist on . ühekordse kuluga (250 või 500 eurot, sõltuvalt toetuse taotluse tulemusest), see ei ole sisult kaalukam või siduvam kui näiteks projekteerimise projekti tellimine.

Kuisas kommenteeriksite seda juhatuse liikme vastust? Kas võib nii teha?

Tänan nõuande eest juristibõroosse pöördumise kohta, võimalik, et kasutan seda.

Re: kaugkütte toomine ahiküttega majja

20 Dets 2021, 21:42

Tere

Nagu öeldud, on küttesüsteem kaasomandi osa ja kas see rajada või sellest loobuda, on kaasomanike kokkuleppe küsimus. Vaid kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle võib otsustada üldkoosolekul lihthäälteenamuse alusel. Juhatusel puudub üldse võimalus kaasomandi eseme üle otsustada. Tõenäoliselt siiski kuskil mingi otsus vastu võetud on, kui juhatus saadavast toetusest räägib. Ilma kõiki asjaolusid teadmata ei ole kahjuks võimalik olukorrale hinnangut anda.
Samas tuleb silmas pidada, et kui kütteliigi muutmine nõuab fassaadi ilme muutmist, vajab see lisaks linnavalitsuse kooskõlastusele samuti kõigi kaasomanike nõusolekut, olgu selleks siis õhk-soojuspump, kliimaseade vms, mis kinnitatakse kortermaja välisseinale. Seega on ka Teil vajalik teiste kaasomanike nõusolek oma plaanide ellu viimiseks.
Eeltoodust tulenevalt saabki soovitada rahulikult läbi rääkida ja leida kõiki kaasomanikke rahuldav lahendus, kuna ühiste omanikena on korteriomanikel mõistlik läbi Saada ja üksühe huve arvestada.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta