Kortermaja tehnosüsteemide kuuluvuse piir

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 2
Liitunud: 06 Okt 2020, 15:22

Kortermaja tehnosüsteemide kuuluvuse piir

06 Okt 2020, 15:39

Tere!
Teatavasti kuuluvad kortermaja tehnosüsteemid kõikidele omanikele, ehk on kaasomandis. Kust aga jookseb kaasomandi täpne piir, ehk millal saab tehnovõrkuse puhul alguse eriomand?
Veetrassi puhul kuulub arvesti korterile, seega kas võib eeldada, et kuni arvesti eelse sulgkraanini on tegu kaasomandiga ja kõik mis jääb sulgkraanist edasi eriomand. Kellele kuulub seesama sulgkraan? Kas nimetatud arvesti püstaku-poolse sulgkraani vahetus on KÜ või korteriomaniku ülesanne?
Kustkohast jookseb kaasomandi piir kanalisatsioonitrassi puhul? Kas kuni püstaku esimese hargnemiseni?
Küttesüsteemi puhul pole küsimustki, seal piiri ei jookse ja kõik kuulub kaasomandi koosseisu.
Palun täpsustada kortermaja tehnosüsteemide kuuluvuse piire (kaasomand/eriomand).
Aitäh!

Postitusi: 1719
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Kortermaja tehnosüsteemide kuuluvuse piir

13 Okt 2020, 08:39

Tere,

Tänan esitatud küsimuse eest.
Seadus määratleb, millised hoone osad ei ole eriomandi esemeks ka siis, kui need paiknevad
eriomandi eseme piires. Sellisteks hoone osadeks on näiteks korterit läbivad vee- ja
kanalisatsioonitorud ning küttesüsteem. Seejuures võib veetorude puhul eristada kaasomandi ja eriomandi eset, st veetoru on kaasomandis kuni selle punktini, kus on võimalik korterisisese toru eemaldamine ilma kogu hoone veevarustust mõjutamata. Sellest punktist alates on veetoru korteriomandi eriomandi osa esemeks, st korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada oma äranägemise järgi.

Parimate soovidega
Tiina Mölder
jurist

Vasta