Tööleping

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Tööleping

08 Nov 2011, 10:59

Tere

Küsimus järgmine, et töötasin ettevõttes tähtajalise lepinguga kuni lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja välja tulemiseni. Loomulikult ei jäänud ootama seda viimast päeva, kandideerisin uuele töökohale. Saades uues töökohas positiivse vastuse, esitasin lahkumisavalduse tööandjale. Lahkumisavalduse esitamise aeg langes puhkuse ajale ning me saavutasime kompromissi tähtaja lõpetamise osas (loomulikult muidugi väikese sõjaga, mis peaaegu lõppes uue töökoha kaotamisega). Kuid see selleks. Tööleping lõpetati vastavalt kokkuleppel TLS § 85 lg 1 alusel. Töölepingu lõpetamisse märgiti punktiks, et tööandja kohustab maksma viimasel tööpäeval lõpparve, millest arvestab maha 9 (üheksa) päeva eest ette makstud puhkusehüvitise tasu. Samuti märgiti lepingusse, et pooled kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes ühtegi pretensiooni, välja arvatud käesolevas kokkuleppes näidatud ja käesolev kokkulepe jõustub selle allakirjutamise hetkest. NB! Leping lõpetati 9-ndal kalendripäeval ja leping koostati 5-ndal kalendripäeval. Nüüdseks siis kui tööleping lõpetati, nõuab töölepinguga lõpetanud endine tööandja minult sisse ette makstud puhkusetasu summas (33.-eurot), kuna 9 kalendripäeva töötatud päevade eest ei katnud väljamakstud puhkusetasu. Minuga ei koostatud ei eelneval ega pärast lisatingimusi väljanõutava summa suhtes, kui minu postkasti saabus arve eelmärgitud summa tagasimakse kohta. Kas selline tegevus on seaduspärane ja kas sellel tegevusel on tagasiulatavat jõudu?

Ette tänades

Re: Tööleping

09 Nov 2011, 16:41

Küsimuses esitatud asjaoludest lähtuvalt võib asuda seisukohale, et tööandja arvestas välja lõpparvest kinnipeetava summa ning pidas selle kinni. Seega pidi tööandja kinnipeetava summa välja arvestades ja vastava kokkuleppe sõlmimisel teadma, kas ja mis ulatuses kinnipeetav summa katab ettemaksu. Kuna pooled kinnitasid, et neil ei ole selles osas enam üksteise suhtes nõudmisi, siis võib asuda seisukohale, et tööandja poolt esitatud nõue 33 euro osas ei ole enam asjakohane.


Vastas Katrin Sarap

Vasta