Töötajatel paluti tööandja poolt allakirjutada uuele töölepingu lisale. Kui töötajad küsisid, kas midagi on muutunud ka, siis töötaja poolt vastati, et kõik on samamoodi nagu vanaski töölepingu lisas. Töötajad kirjutasid alla ning neile isegi ei antud koopiaid. Kõik eksemplarid jäid tööandja kätte. Paar nädalat hiljem õnnestus ühel töötajal saada juhuslikult enda valdusesse see uus töölepingu lisa ja sealt tuli välja, et sinna lisasse on pandud sisse punkt, mille kohaselt lahkuv töötaja on kohustatud tööandjale maksma moraalset kahjutasu 145 eurot.
Sellest tulenevalt ka küsimused:
1) Kas tööandja tohtis niiviisi töötajaid eksitada väites neile, et uus töölepingu lisas ei ole midagi muutunud.
2) Ei andnud töötajatele aega ega võimalust selle lisaga tutvuda.
3) Ei andnud oma eksemplari töötajatele
4) Nõuda moraalset kahjutasu lahkuvalt töötajalt
5)Kas lahkuval töötajal on mingisugune õiguslik alus selle summa maksmisest keelduda
Kas töölepinguseadus tõesti võimaldab seda. Või on midagi võimalik siinkohal ette võtta.
Ette tänades
Moraalne kahjutasu
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Moraalne kahjutasu
1) Lepingut allkirjastaval isikul lasub kohustus enne allkirja andmist lepingu sisuga tutvuda. Allkirja andmisega väljendatakse oma tahet konkreetse sisuga kokkulepe sõlmida.
2) Töötaja on seadusest tulenev õigus lepingu sisuga tutvumiseks. Kui temalt on allkiri lepingule saadud ähvardusega või pettusega, oleks võimalus tehing tühistada tvisiilseadustiku üldosa seaduse kohaselt.
3) Töötajal on õigus töölepingu seaduse § 5 lg-te 3 ja 4 alusel andmeid töölepingu ja selle muudatuste kohta igal ajal nõuda ning tööandjal kohustus need töötajale esitada.
4) Moraalse kahju hüvitamise võimalust töösuhetes töölepingu seadus ette ei näe, kuid TLS § 77 annab töösuhte pooltele õiguse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Leppetrahvi kokkulepe ei välista kohustuse rikkumise tõttu tekkinud täiendava kahju hüvitamise nõudmist käesoleva seaduse § 74 lõike 3 alusel osas, mida leppetrahv ei kata.
5) Töötajal on alati õigus keelduda, sel juhul tekib tööandjal õigus ja võimalus pöörduda leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastas Meeli Miidla-Vanatalu
2) Töötaja on seadusest tulenev õigus lepingu sisuga tutvumiseks. Kui temalt on allkiri lepingule saadud ähvardusega või pettusega, oleks võimalus tehing tühistada tvisiilseadustiku üldosa seaduse kohaselt.
3) Töötajal on õigus töölepingu seaduse § 5 lg-te 3 ja 4 alusel andmeid töölepingu ja selle muudatuste kohta igal ajal nõuda ning tööandjal kohustus need töötajale esitada.
4) Moraalse kahju hüvitamise võimalust töösuhetes töölepingu seadus ette ei näe, kuid TLS § 77 annab töösuhte pooltele õiguse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Leppetrahvi kokkulepe ei välista kohustuse rikkumise tõttu tekkinud täiendava kahju hüvitamise nõudmist käesoleva seaduse § 74 lõike 3 alusel osas, mida leppetrahv ei kata.
5) Töötajal on alati õigus keelduda, sel juhul tekib tööandjal õigus ja võimalus pöörduda leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastas Meeli Miidla-Vanatalu