Tere!
Kasutame kirjalikke või suulisi töövõtulepingulisi töösuhteid, kuna see on mõistlik töö iseärasusest tingituna: meie firma teostab "objekte" (haljastus, ehitus) ning meie tellija tasub kokkulepitud tingimustele vastavalt teostatud, lõpetatud tööde eest. Nõnda oleme sätestanud ka "oma töötajate" töövõtulepingutes: vastava tasu saamise eelduseks on vastavaks tähtajaks, vastavalt nõuetele teostatud, üle antud / vastu võetud töö (objekt).
Situatsioon: objektil töötas 4 inimest; üks neist lahkus ühel hetkel teadmata põhjusel, ilma kellelegi midagi mainimata; mõne nädala möödudes küsib töötasu - kui palju ta teenis ja kui ruttu kätte saab.
Tänu ülejäänud töövõtjatele ja töö ümberkorraldusele sai objekt siiski valmis, ühepäevase tähtaja ületamisega. Kui oleks olnud tegemist "ühe-mehe-objektiga" või nt kollektiivse lahkumisega, millist kiiresti korvata - asendajaid leida ei ole võimalik, oleks me pidanud peatellijale maksma mingi hüvitise tähtaja ületamise eest, või jäänud ilma töörahadest üldse (mida on ka juhtunud), kuna peatellija leiab teise teostaja.
Kas me omame mingeid rahalisi kohustusi lepingu rikkuja ees? Kui ja, siis millises mahus?
Tänan vastuse eest!
Töövõtulepinguline töösuhe.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Töövõtulepinguline töösuhe
Kirjeldatud lepinguline suhe äriühingu ja töötaja vahel on iseloomulik pigem töölepingulisele suhtele (reguleerib töölepingu seadus) kui töövõtulepingulisele suhtele (reguleerib võlaõigusseadus). Juhul, kui tegemist on töövõtulepinguga ning pooled on kokkulepitud kindla töö tegemises, sh tähtajas ja tasus, ning töövõtjast tulenevalt ei saa töö valmis kindlaks tähtajaks või töövõtja ei tee tööd valmis, ei ole töövõtjal õigus kokkulepitud tasule.