Tere.Olen tööl päevahoius ja ametilt lapsehoidja.Küimus puutub sellesse, et käime tööl kõik kolm õpetajat täiskohaga ja graafikuga 10 tundi päevas esmaspäevast reedeni. Igal kuul on meil erinev töötundide arvestus.Veebruaris oli minul normtunnid kuus 111,75, sest ta pidi arvutama kvartaliga, märtsis on mul 156 tundi,tegelt peaks olema 154, siis pidavat kuud klappima ilusti teised, kui kvartaliga arvutada ja aprilli graafikus on minul 160 tundi ja teistel ´154 tundi. Nüüd väidab ta, et arvutab ikka tunde kuu kaupa.Jube suur segadus ja lõhnab nagu mingi mitte õige asja järgi. Teiseks on ees üks üritus laupäeval 4 tundi, kus tuleb teater ja päevahoiu tutvustus ja need 4 tundi on arvestatud kuu töötundide hulka.Kas mul on õigus keelduda laupäeval välja minemast tööle, kui mul tegelt ei ole nendel päevadel tööpäeva kunagi?Kas seda tohib arvestada töötundide hulka või peab mingi eritasu alla kuuluma?See kuu veel see probleem, et teistel on palgalehed käes ja palk ka juba üle ,aga minul mitte kumbagi.Ühel kuul oli palk nii, et pool maksti nädal enne ja pärast pool juurde, kuigi palgaleht väljastati tervele palgale.Firmajuht põhjendas seda, et firmal on raskusi maksmisega, et nii tegi, kuigi lepin näeb ette seda, et palk makstakse kogu summaga üle 15 kuupäevaks.Kas sellisel juhul ta tohib üldse poolitada?Ohh küsimusi palju ja tahaks teada, kuhu ma võiksin oma murega pöörduda , kes vaataks üle minu kõik paberid, et saaksin nõu ja abi?
Ette tänades J.
Töötunnid.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Töötunnid.
Vastavalt küsija poolt esitatud asjaoludele on Ta tööl täistööajaga ja summeeritud tööajaarvestuse alusel.
Töölepingu seadusele peab tööandja töötajale teatavaks tegema tööaja suhtes rakendatava summeerimisperioodi pikkuse. TLS § 46 lg 1 kohaselt võib arvestusperiood olla kuni 4 kuud, kuid tööandja peab töötajat kirjalikult teavitama, millist summeerimisperioodi tema kohaldab, kas see on 1, 2, 3 või 4 kuud.
Töötundide arv summeerimisperioodil oleneb kalendaarsest tööajast summeerimisperioodina vaadeldavates kuudes. Töötaja võimalikke ületunde vaadeldakse sellise tööajaarvestuse korral iga summeerimisperioodi lõpus.
Näiteks, kui tööandja rakendab 4-kuulist summeerimisperioodi ajavahemikus 01.jaanuar kuni 30.aprill, siis võib tööaeg arvestusperioodis jaguneda ebavõrdselt, võrreldes tavapärase kalendaarse tööajaga, ning ületundidest saab rääkida alles pärast summeerimisperioodi lõppu.
Näitena võrdlus summeeritud tööajaarvestusega töötava (A) ja 8-tundi päevas töötava töötaja (B) tööaegade võimalikud erisused:
Kuu_______A Sum.tööaja tunnid (tegelik tööaeg)_____B Kalendaarne tööaeg
Jaanuar____________________150____________________168
Veebruar___________________200____________________149
Märts______________________100____________________184
Aprill______________________170____________________160
KOKKU___________________620__________________661
Selle näite puhul ei vaadelda töötaja A veebruari- ja aprillikuu töötunde ületundidena TLS § 44 mõistes ning kokkuvõttes ei ole tal neljakuulises arvestuses aprilli lõpuks ületunde tekkinud. Selline tööaja ebavõrdne jaotumine ongi summeeritud tööaja kohaldamise mõte, kuid seejuures peab tööandja suutma tagada seadusest tulenevate puhkeajanõuete täitmise.
Kui töötajale A oleks rakendatud ühekuulist tööajaarvestust, siis peaks tööandja antud näite korral veebruari- ja aprillikuu lõppedes hüvitama töötajale ületunnid tasulise vaba ajaga või rahas 1,5-kordse töötasuga.
Kuna tööandja rakendab summeeritud tööajaarvestust, siis võib töötajat ka laupäeval tööle kutsuda, võimalikud ületunnid arvestatakse ja hüvitatakse summeerimisperioodi lõppedes.
Töötaja peaks alustuseks pöörduma nii tööaja, kui ka töötasu puudutavate andmete selgitamiseks kirjalikult (võib ka e-kirja või faksi teel) tööandja poole.
Kui selgust ei saa, siis on võimalik pöörduda tasuta nõu saamiseks Tööinspektsiooni juristi vastuvõtule. Vastuvõtuajad on leitavad aadressil: http://www.ti.ee/index.php?page=656&.
Töölepingu seadusele peab tööandja töötajale teatavaks tegema tööaja suhtes rakendatava summeerimisperioodi pikkuse. TLS § 46 lg 1 kohaselt võib arvestusperiood olla kuni 4 kuud, kuid tööandja peab töötajat kirjalikult teavitama, millist summeerimisperioodi tema kohaldab, kas see on 1, 2, 3 või 4 kuud.
Töötundide arv summeerimisperioodil oleneb kalendaarsest tööajast summeerimisperioodina vaadeldavates kuudes. Töötaja võimalikke ületunde vaadeldakse sellise tööajaarvestuse korral iga summeerimisperioodi lõpus.
Näiteks, kui tööandja rakendab 4-kuulist summeerimisperioodi ajavahemikus 01.jaanuar kuni 30.aprill, siis võib tööaeg arvestusperioodis jaguneda ebavõrdselt, võrreldes tavapärase kalendaarse tööajaga, ning ületundidest saab rääkida alles pärast summeerimisperioodi lõppu.
Näitena võrdlus summeeritud tööajaarvestusega töötava (A) ja 8-tundi päevas töötava töötaja (B) tööaegade võimalikud erisused:
Kuu_______A Sum.tööaja tunnid (tegelik tööaeg)_____B Kalendaarne tööaeg
Jaanuar____________________150____________________168
Veebruar___________________200____________________149
Märts______________________100____________________184
Aprill______________________170____________________160
KOKKU___________________620__________________661
Selle näite puhul ei vaadelda töötaja A veebruari- ja aprillikuu töötunde ületundidena TLS § 44 mõistes ning kokkuvõttes ei ole tal neljakuulises arvestuses aprilli lõpuks ületunde tekkinud. Selline tööaja ebavõrdne jaotumine ongi summeeritud tööaja kohaldamise mõte, kuid seejuures peab tööandja suutma tagada seadusest tulenevate puhkeajanõuete täitmise.
Kui töötajale A oleks rakendatud ühekuulist tööajaarvestust, siis peaks tööandja antud näite korral veebruari- ja aprillikuu lõppedes hüvitama töötajale ületunnid tasulise vaba ajaga või rahas 1,5-kordse töötasuga.
Kuna tööandja rakendab summeeritud tööajaarvestust, siis võib töötajat ka laupäeval tööle kutsuda, võimalikud ületunnid arvestatakse ja hüvitatakse summeerimisperioodi lõppedes.
Töötaja peaks alustuseks pöörduma nii tööaja, kui ka töötasu puudutavate andmete selgitamiseks kirjalikult (võib ka e-kirja või faksi teel) tööandja poole.
Kui selgust ei saa, siis on võimalik pöörduda tasuta nõu saamiseks Tööinspektsiooni juristi vastuvõtule. Vastuvõtuajad on leitavad aadressil: http://www.ti.ee/index.php?page=656&.