Töötasu kuus

Tere.

Selline leping tehti 2005.08.08
4.1 Töötaja töötasu on kuus tuhat (6000.-) Eesti krooni kuus, millest arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud. 4.2 Töötaja töötasu sisaldab tasu kogu Töötaja poolt tehtud töö eest. Sealhulgas sisaldab Töötaja töötasu ühe kolmandiku (1/3) ulatuses eritasu punktis 7 ja 8 sätestatud äri- ja tootmissaladuse ja konfidentsiaalse iseloomuga informatsiooni hoidmise ja konkurentsikeelu kohustuse eest. 4.3 Töötajale makstakse lisatasu vastavalt FIRMA töötasu maksmis korrale.
Lepingu sõlmimisel ei olnud lisa lehta kus oleks tutvustatud lisatasu maksmis korda ega allkirjastanud seda. Kas on õigus nõuda see saamata jäänud osa mis jäi puudu 2000 kr mis jagati tööl käidud päevadega? Kas oli õigus jagada palk tööl käidud päevade arvuga saades päeva tasu?
Palga maksmise päev oli märgitud : Tööandja maksab Töötaja töötasu ja teised rahalised maksed Töötaja poolt teatatud pangaarvele töötasu arvestuskuule järgneva kuu 6.-8 tööpäeval. Kas on õigus nõuda viivised ka tagant järgi kui pole õigel päeval makstud palk?
Sellele järgnes uus 2006.07.01
4.1 Töötaja töötasu on kuus tuhat (6000.-) Eesti krooni kuus (brutotasuna). 4.2 Töötaja töötasu sisaldab tasu kogu Töötaja poolt tehtud töö eest. Töötajale makstakse eritasu üks tuhat (1000.-) Eesti krooni punktis 7 ja 8 sätestatud äri- ja tootmissaladuse ja konfidentsiaalse iseloomuga informatsiooni hoidmise ja konkurentsikeelu kohustuse eest. 4.3 Töötajale makstakse iga kuu lisatasu kuni üks tuhat (1000.-) Eesti krooni kuus (brutotasuna). Lisatasu maksmise otsustab igakuiselt valdkonna juht/otsene juht tulenevalt töötaja isiklikest töötulemustest ning vastavalt osakonna lisatasu maksmise standardile.
Kas oli jällegi õigus töötasu jagada töölkäidud päevadele? Kas oli neil õigus jagada samuti töölkäidud päevadele eritasu ning lisatasu mille muutmis otsust ei tehtud eelneva kuu tasu osas ( kui terve kuu kohal käinud olekdin siis olekdin saanud 6000+1000+1000 kr palka. Ega pole esitatud pretsensioone et töö oleks olnud tegemata või puudulik.
Palga maksmise päev oli märgitud : Tööandja maksab Töötaja töötasu ja teised rahalised maksed Töötaja poolt teatatud pangaarvele töötasu arvestuskuule järgneva kuu 6.-8 tööpäeval. Kas on õigus nõuda viivised ka tagant järgi kui pole õigel päeval makstud palk?
2010.06.01
Palga maksmise päev oli märgitud : Tööandja maksab Töötaja töötasu 1 kord kuus ning töötasu ja muud rahalised maksed ( kui neid on) makstakse välja töötasu arvestuskuule järgneva kuu 8. kuupäeval. Kas on õigus nõuda viivised ka tagant järgi kui pole õigel päeval makstud palk?

1. Kui pooled on kokku leppinud töötasu maksmises kuupalgana ja töötajal ei esinenud töölt puudutud päevi, on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu vastavalt kokkuleppele ehk antud näite puhul 6000 krooni kuus, olenemata kalendaarsest tööpäevade arvust antud kuus.
Tuginedes kokkuleppele, puudus tööandjal õiguslik alus töötasu arvutamiseks ja maksmiseks päevapalga alusel.
Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele on töötasu nõude esitamiseks aega kolm aastat.
2. Töötasu viiviste nõude saab esitada töövaidluskomisjoni või kohtusse 3 aasta jooksul pärast töötasu maksmisega viivitamist.
Saamata jäänud töötasu viiviseid arvutatakse lähtudes võlaõigusseadusest. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Käeoleval ajal on intressimääraks 1 + 7 = 8% aastas, mis tähendab, et näiteks 100 euro väljamaksega viivitamisel 30 kalendripäeva, saab töötaja nõuda tööandjalt viiviseid järgneva tehte alusel: 8 / 365 x 30 = 0,66, see tähendab 0,66 eurosenti.

Samade lepingute järgi 4.2 kohta kas oli õigus hoolduslehe ajal oldud päevad maha arutada palgast e jagada kogu eritasu tööl käidud päevadega? Kui kohustus hoida äri saladust on ikkagi. Ja kas oskate õelda kaua tuli seaduse järgselt maksta sellekohast hüvitist (äri saladuse hoidmie) kuna ühel lepingul on muudetud eritasu äri saladuse hoidmise eest makstakse tasu tegelikult tööl käidud päevade eest. et kas on nii õige?

Kui pooled on kokku leppinud eritasu maksmises saladuse hoidmise kohustuse eest ning lepingust tulenevalt ei olnud ette nähtud, et töölt puudutud aja eest eritasu ei maksta, kuid saladuse hoidmise kohustus oli ka töövõimetuslehe ajal, siis pidi tööandja ka hoolduslehe aja eest eritasu maksma.

Töölepingu seadusest ega võlaõigusseadusest tulenevalt ei saa anda ühest vastust, kas kokkulepe, et eritasu äri saladuse hoidmise eest makstakse tasu tegelikult tööl käidud päevade eest, oli õiguspärane või mitte. Lähtutakse poolte tegelikust tahtest kokkuleppe sõlmimise ajal, mille saab tuvastada kohus.