Vastutus müüdud korteri puuduste eest
Ostsin muudetud planeeringuga tüüpkorteri, mille muudatused polnud ehitusregistrisse sisse kantud. Müüjapoolne maakler kinnitas nii mulle kui ka hindajale, et kuna tegu pole paneelmajaga ning maha võetud sein polnud kandev, siis piisab ehitusregistrisse andmete esitamise teatisest, ning saatis hiljem kinnituse teatise esitamise kohta. Sõlmitud notariaalses lepingus on seega kirjas, et allkirjastamise hetkeks on linnaplaneerimise ametile esitatud eluruumi ümberehitamist kajastav dokument, milleks on andmete esitamise teatis. Vahetult peale notariaalse lepingu sõlmimist lükati linnaplaneerimise ametist andmete esitamise teatis aga täiendamiseks tagasi. Selgus, et maakler oli telefoni teel saanud aru, et projekti ei ole tarvis ning oli lisanud üldise planeeringu ja märkuste alla paarilauselise selgituse (sealhulgas jättes mainimata ühe osa muudatustest). Seda hoolimata sellest, et andmete esitamise teatisele lisatavad nõutud dokumendid on linnaplaneerimise ameti kodulehel kirjas. Kellel on nüüd seaduse järgi nõue arhitektuurse projekti eest maksta? Kas see läheb varjatud puuduse alla, kui dokumendid on valesti esitatud viisil, et ei ostjal ega notaril polnud võimalust nende nõuetele vastavust kontrollida? Arhitektuurset projekti kui ostja lisakulu lepingus kirjas ei ole.
Kuivõrd lepingus on kirjas, et linnaplaneerimise ametile on esitatud eluruumi ümberehitust kajastav dokument, milleks on andmete esitamise teatis, vastutab teatise esitaja ehk müüja selle est, et teatis vastaks nõuetele ja lisatud oleksid kõik kohustuslikud lisad (arhidektuurne projekt). Seega tuleb projekt tellida ja selle eest tasuda müüjal. Kui müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee, võite teliida projekti ise ja nõuda müüjalt selle eest tasumist.