Last esindada ja lapse nimel tehinguid teha võivad üksnes mõlemad vanemad ühiselt, kuna vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Erandjuhtudel võib ühel vanemal olla ainuhooldusõigus (näiteks kohtuotsusest tulenevalt).

Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus juhul, kui nad lapse sündi registreerides või isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.

Lapse nimel tehingute tegemisel on perekonnaseaduses mitmeid keelde ning erisusi.

Vanemad ei saa last esindada järgmistes tehingutes:

1. tehingutes, mille üks pool on laps ja teine pool lapsevanem, lapsevanema abikaasa, lapsevanema otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises lapse suhtes (näiteks kinge lapsele); 
2. tehingutes, millega laps loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude lapsevanema vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing;
3. õiguslikus vaidluses lapse ja lapsevanema, lapsevanema abikaasa, lapsevanema ema, isa või vanavanema, lapsevanema õdede-vendadega, samuti vaidluses tehingute üle, milles laps loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude lapsevanema vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing asjades;
4. kinketehingus, kus kinkijaks on laps ja kinge tehakse lapse vara arvel (erandina on lubatud kinked kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks).

Eelpool loetletud toimingute tegemiseks tuleb pöörduda kohtu poole erieestkostja määramiseks. Selliste tehingute tegemisel esindab last kohtu poolt määratud erieestkostja.

Erieestkostjaks võiks olla pigem füüsiline isik (täisealine ja piiramata teovõimega). Erieestkostjat määrates arvestab kohus tema sobivust selleks ning erieestkostja nõusolekut.

Praktikas on määratud erieeskostjaks pigem lapsevanemate peretuttavaid või kaugemaid sugulasi. Erieestkostjaks võib olla isik, kes on nõus selle rolli võtmisega, kes selleks sobib ja kes suudab tagada lapse huvide kaitsmise tehingus.   

Teise võimalusena võib kohus anda nõusoleku konkreetse tehingu tegemiseks ilma erieestkostjat määramata, asendades lapse tahteavalduse jõustunud kohtulahendiga.

Vanemad ei saa last esindada tehingute tegemisel varaga, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda.

Vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.

Teatud tehinguid võib lapse nimel teha üksnes kohtu eelneva nõusolekuga. 

Tehingud, mida vanemad saavad teha üksnes kohtu eelneval nõusolekul, on:

1. käsutada või kohustuda käsutama (s.o võõrandada või koormata) lapsele kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust;
2. käsutada või kohustuda käsutama lapsele kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;
3. sõlmida lapse nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut (kinnistu ostulepingut);
4. anda kasutusse lapsele kuuluvat kinnisasja (näiteks anda üürile); 
5. teha tehingut, millega laps võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa;
6. loobuda pärandist (kohtu nõusolekut ei ole siiski vaja lapse nimel pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud esindusõigusliku lapsevanema pärandist loobumise tagajärjel, seega saab pärandist loobunud lapsevanem ilma kohtult luba küsimata ühtlasi loobuda pärandist ka lapse nimel, arvestades loomulikult sellega, et eelduslikult esindavad ka selles tehingus last mõlemad vanemad koos), annakust või sundosast või sõlmida pärandvara jagamise lepingut;
7. sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;
8. omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks;
9. võtta lapse nimel laenu;
10. omandada ja võõrandada lapse nimel väärtpabereid;
11. teha tehingut, millega luuakse lapse vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega lapse vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;
12. sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;
13. teha tehingut, mis lõpetab lapse nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse;
14. alustada lapse nimel uut majandustegevust, samuti anda lapsele tema sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks üle esemeid, mille võõrandamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

Kohus teeb kõiki eeltoodud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Millega arvestada kinnisvara (näiteks perekonna eluaseme) vormistamisel lapse nimele?

Kinnisasja ostmiseks lapse nimele on vajalik eelnev sellekohane kohtu nõusolek. Kinkida lapsele kinnisasja, tingimusel, et lapsele ei teki tehingust kohustusi, saab ilma kohtu loata. Kui kunagi hiljem soovite võõrandada või koormata kinnisasja, mille omanik on alaealine, siis vajate selleks taas kohtu nõusolekut. Juhul kui soovite võtta lapsele kuuluva kinnisasja tagatisel laenu (seada hüpoteeki), on ka selleks tehinguks vajalik eelnev kohtu nõusolek. Kui lapsele kuuluvale kinnisasjale seatava hüpoteegiga tagatakse lapsevanema laenu, siis on vaja konkreetseks tehinguks määrata lapsele erieestkostja.

Lapse nimele vara vormistamisel tuleks silmas pidada, et kui laps saab täisealiseks (so 18- aastaseks), siis ta tehingute tegemiseks enam vanemate luba ei vaja ning võib seda vara koormata ning võõrandada iseseisvalt.  Samuti ei saa täisealise isiku vanemad esindada oma last ilma sellekohase volituseta. 
 

Ülevaate koostas
notar Kätlin Aun-Janisk
septembris 2013