Pärimisprotsessi algatamine

PrintPDF Jaga

Pärijate väljaselgitamiseks tuleb pöörduda notari poole. Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud, mitte omaalgatuslikult.

 

Menetluse algatamise avalduse saab esitada eeldatav pärija, pärandaja võlausaldaja või muu isik, kellel on põhjendatud huvi teada saada, kes on pärija (näiteks kinnistu kaasomanik).

 

Seadus ei sätesta, mis aja jooksul pärast isiku surma tuleks notari poole pöörduda, kuid esmalt tuleb arvestada, et seni, kuni menetlust ei ole läbi viidud ei saa teada, kas eeldatav pärija on osutunud pärijaks ehk kas ta on pärandvara omandanud.

 

Teiseks peab kiirustama see, kellel on õigus, kuid ei soovi pärida. Tema peab esitama notarile pärandist loobumise avalduse kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui saab teada pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärimismenetlust ei ole veel alustatud, saab pärandist loobumise avalduse esitada koos pärimismenetluse algatamise avaldusega.

 

Pärimismenetluse viib läbi üks notar. See tähendab, et kui pärijaid on mitu, ei saa igaüks paluda menetlust läbi viia erineval notaril.

 

Kui pärijal on vaja menetluse käigus teha mingi avaldus, kuid tal pole võimalik pöörduda selle notari poole, kes asjaga tegeleb, võib ta pöörduda ka teise notari poole, kes tõestab vajaliku avalduse ja edastab selle menetlust läbiviivale notarile.

 

Kui isik on pärandi vastu võtnud või pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kuigi pärand läheb pärijale üle automaatselt, on pärimisõiguse tõendamiseks vajalik pärimistunnistus. Pärimistunnistuse väljastab notar pärast seda, kui ta on kindlaks teinud kogu pärijate ringi ning pärijate pärimisõiguse ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. 

 

Pärimismenetlus lõpeb pärimistunnistuse väljastamisega notari poolt.