Mida kujutab endast pärandvara inventuur?

PrintPDF Jaga

Pärandi vastu võtnud pärijale läheb üle pärandvara, mille koosseisu võivad kuuluda erinevad kohustused, mille pärija on kohustatud täitma (nt võlgnevused). Kui pärijale on juba enne menetluse algatamist teada, et pärandajal on võlad või selguvad need pärimismenetluse ajal ja on kahtlus, kas pärandvarast piisab kõikide kohustuste täitmiseks, võib pärija esitada notarile inventuuri nõude. Selle tulemusel algatakse üleskutsemenetlus, mis seisneb selles, et internetiväljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatakse teade, milles sisaldub üleskutse kõigile isikutele, kellel on pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale 30 päeva jooksul üleskutse avaldamisest. Selle tulemusena, peaksid kõik võimalikud võlausaldajad, kellel on pärandaja suhtes nõudeid, esitama oma nõudeavaldused kohtutäiturile nõutud tähtaja jooksul. Nii tekib pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile.

 

Kui pärija inventuuri nõuet ei esita, peab ta täitma pärandvara ületavad võlad oma vara arvel.

Kui inventuur on läbi viidud, tuleb pärandvaraga seotud kohustused täita seaduses sätestatud järjekorras.

Kui on selge, et pärandvarast ei jätku nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus neid ise tasuma, on ta kohustatud viivitamata esitama kohtule avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.

 

Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kui pärija nõuab pärandvara inventuuri, võib ta kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni, keelduda pärandaja kohustuste täitmisest. Kui pärija nõuab pärandi inventuuri, ei või pärija võlausaldajad kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni rahuldada oma pärija vastu suunatud sissenõuet pärandvara arvel. Inventuuri läbiviimisel ja pärandvara pankroti väljakuulutamise tulemusel vastutab pärija pärandaja kohustuste eest vaid pärandvara ulatuses. Inventuur ja pärandvara pankrot ei vabasta aga võlgade tasumisest, vaid üksnes piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega.

 

Inventuuri tegemiseks tuleb pärijal esitada notarile inventuuri nõue. Selleks peab pärija olema pärandi vastu võtnud. Inventuuri nõude võib esitada ka pärandi veel mitte vastu võtnud pärija, kuid siis määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitanud pärija on pärandi vastu võtnud. Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pärandvara inventuuri viib läbi kohtutäitur, kellele tuleb tasuda inventuuri läbiviimise eest kohtutäituri tasu.

 

Sõltumata sellest, kas pärandvara hulka kuulub võlgu või mitte, on inventuur kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (alaealine laps või täiskasvanu, kelle teovõime on piiratud), kohalik omavalitsusüksus või riik.

Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja (lapse vanem või kohtu määratud eestkostja) ei ole pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
 

See tähendab, et kui näiteks pärijaks oleva alaealise lapse vanem arvab, et pärandajal polnud võlgu ning seetõttu ta inventuuri läbiviimist ei taotle, kuid hiljem selgub, et siiski olid võlad ja saadud pärandvara väärtus on väiksem, mille tõttu ei saa kõiki võlgu kustutada, siis need võlad, mida pärandvara arvelt ei saa tasuda, peab vanem oma vara arvelt tasuma.