Pärandajal on laps, kes ei osalenud pärimismenetluses

Isa suri 2017a, tehti notaris pärand järeltulijatele. Nüüd selgus, et isa esimesest abielust on laps (täiskasvanu, ema surnud), aga pole kindel, kas laps on minu isa oma või mitte. Laps sündis minu isa perekonnanimega, kuid muudeti hiljem ümber. Juhul kui teeks nüüd DNA testi selle lapsega ja selgub, et on mu poolvend, kas siis on meile pärandatud asjadel tal ka õigus.

Põlvnemisel ei ole oluline lapse nimi vaid kes on lapse vanemad . Kui lapse dokumentidesse on isana märgitud Teie isa, on tegemist tema lapsega. Kui aga isa andmed on täitmata või on isaks märgitud teine mees, tuleb esmalt tuvastada selle lapse põlvnemine Teie isast. Seda saab teha kohtus ja tõenäoliselt DNA ekspertiisi kaudu. Kui pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, kuna pärandajal oli veel lapsi, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui kehtetuks tunnistatud tunnistuse alusel on pärija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja võib eeldada, et kande parandamine on võimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuväite kandmiseks. Kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt.