Otsing

Juhul, kui pankrotis ettevõte ei ole täitnud töölepingust või töölepinguseadusest tulenevaid kohustusi, peab töötaja hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankroti väljakuulutamisest teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest pankrotis ettevõtte vastu.

Infovoldik võlgnike õigustest täitemenetluses annab ülevaate, mida sellisel juhul teha.

Kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada.

Teil tuleb viivitamata pöörduda kohtutäituri poole ja esitada talle oma mittearestitavaid sissetulekuid tõendavad dokumendid ja avaldus nimetatud sissetulekute vabastamiseks.

Olukorras, kus võlgniku arvelduskonto on nõude täitmise eesmärgil arestitud ning aresti alt on vabastatud vaid täitemenetluse seadustiku kohaselt  arestimisele mittekuuluv sissetulek (vt TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud), on võlgniku

Teil kui võlgnikul on kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui Teil sellist tegevust ei ole, siis on Teil kohustus seda otsida.

Kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, on ajutine haldur samuti kohustatud esitama töötukassale avalduse ettevõtte töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitiste eest.

Väljaandes Ametlikud Teadaanded aadressil avaldatud pankrotiteates märgitakse muuhulgas andmed halduri kohta.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 8 sätestab pankrotimenetlusega seotud riigilõivu kohustused järgmiselt:

Pankrotihaldur on kohtu poolt pankrotimääruses, millega kuulutatakse välja võlgniku pankrot, määratud isik, kelle ülesandeks on pankrotimenetluse läbiviimine (nt pankrotivaraga seonduvate tehingute tegemine, võlausaldajate nõuete väljaselgitamine).

Pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.

Pankrotihalduri põhikohustused on järgmised: 

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõppevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Ettevõtte pankroti kuulutab välja kohus määrusega. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldatavas teates märgitakse andmed pankrotihalduri kohta.

Maksejõuetusavalduse ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavad avalduste vormid:

Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

Mida kiiremini võlgnik pärast täitmisteate saamist võla täidab, seda väiksemad kulutused talle seoses täitemenetlusega tekivad. Täitmisteates on märgitud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg.

Võlgnevuse tasumise ajatamine saab täitemenetluses toimuda kas sissenõudja nõusolekul või kohtu määruse alusel. Ilma sissenõudja nõusolekuta või vastava kohtu määruseta kohtutäitur võlgnikuga maksegraafikut sõlmida ei saa.

•  Täitekutse saamisel on võlgnik kohustatud viivitamata esitama kohtutäiturile andmed oma vara ja ülalpeetavake kohta koos vastavate dokumentaalsete tõenditega ning avalduse elatusmiinimumi jätmiseks võlgniku poolt eelistatud pangas.
• Võlgniku poolt oma vara kohta antud teave peab olema õige, kohtutä