Tagaseljaotsus

Nagu eelpool märgitud, tuleb kohtust hagiavalduse saamisel oma õiguste eest aktiivselt seista. Hagile vastamata jätmisel võivad olla negatiivsed tagajärjed – kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud (isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult), võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (ka siis, kui kostja oleks saanud näiteks tugineda aegumisele).

Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks või kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud.

Kui tagaseljaotsus on tehtud: kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui:

1. hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega;
2. kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil;
3. tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma:

1. viide otsusele, mille peale kaja esitatakse;
2. avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja;
3. asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

NB! Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.