Täitemenetluse aluseks olevate nõuete aegumine

PrintPDF Jaga

Otsuse täitmise aegumist väärteo ja kriminaalasjades reguleerib karistusseadustiku (KarS) § 82. KarS § 82 lõike 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:

  1. viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;

  2. kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;

  3. üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.

Kui täitmise aegumine on vahepeal peatunud, pikeneb täitmine selle aja võrra.

Põhinõude aegumine ei too automaatselt kaasa täitemenetluse lõpetamist. Kui täitemenetluses on tekkinud täitekulud, siis nõude aegumine täitekulusid ei kustuta, need tuleb võlgnikul tasuda täies ulatuses.

Täitekulud on sätestatud täitemenetluse seadustiku §-s 37.

01.04.2021 alates kehtima hakanud seadusemuudatus

Kohtutäituritele saab nüüd esitada avaldusi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldust esitades on võlgnikul aga oluline esmalt endale selgeks teha, millal aegumine algas ning kas täitmise aegumistähtaeg on avalduse esitamise ajaks eelduslikult möödunud.

 

Kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest. Kui kohtulahend esitati sundtäitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur alustas täitemenetlust, siis aegumistähtaeg katkes ja algas otsast peale täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega 10-aastast täitmise aegumise tähtaega tuleks lisaks kohtulahendile vaadata ka kohtutäituri poolt saadetud täitmisteatest. Infot oma täitemenetluse kohta saate riigiportaalis www.eesti.ee või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast kpkoda.ee.

Aegumistähtaja arvutamisel tuleb arvesse võtta, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ja lõpeb tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja korral saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Näide 1: kui kohtulahend jõustus 05.04.2011 ja esitati kohtutäiturile täitmiseks samal päeval, siis 10-aastane täitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 06.04.2011 ja aegumistähtaja viimane päev on 06.04.2021.

Näide 2: kui kohtulahend jõustus 05.04.2011, aga esitati kohtutäiturile täitmiseks alles 01.02.2015, siis kohtulahendi jõustumisest alanud täitmise aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, so algas 02.02.2015 ja lõpeb 02.02.2025.

Kui sinu vastu esitatud nõude täitmine on aegunud, siis kõige lihtsam, kiirem ja odavam viis täitemenetluse lõpetamiseks on esitada allkirjastatud avaldus täiteasja menetlevale kohtutäiturile. Avalduse võib esitada kas elektrooniliselt või paberdokumendina.

Avalduses tuleb märkida:

• täiteasja number;
• võlgniku andmed (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed);
• sissenõudja andmed (nimi, isiku- või registrikood);
• vabas vormis väljendatud palve lõpetada täitemenetlus aegumise tõttu;
• võlgniku allkiri.

Kohtutäituri poole pöördumiseks võib kasutada ka eeltäidetud vormi, mis on leitav Kohtutäiturite ja Pankrothaldurite Koja lehelt kpkoda.ee. 

Avalduse saamisel kontrollib kohtutäitur, kas on möödunud vähemalt seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg. Kui see tähtaeg ehk kümme aastat on möödunud, edastab kohtutäitur võlgniku avalduse sissenõudjale seisukoha esitamiseks. Kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse.

Kui seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud või kui sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, ei lõpeta kohtutäitur täitemenetlust, vaid teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest.
Sissenõudja võib täitemenetluse lõpetamisele vastu vaielda eelkõige seetõttu, et tema hinnangul ei ole täitmise aegumistähtaeg veel möödunud, sest see on vahepeal peatunud või katkenud. Sel juhul on tekkinud võlgniku ja sissenõudja vahel vaidlus täitmise aegumise küsimuses, mida saab sisuliselt lahendada üksnes kohus. Kindlasti tuleks sissenõudjatel vältida täitemenetluse lõpetamisele põhjendamatute vastuväidete esitamist, kuna see toob kõikidele osapooltele kaasa üksnes täiendavaid menetluskulusid, mille kohus võib jätta menetluse põhjustanud isiku kanda.

Kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, on võlgnikul õigus pöörduda täitemenetluse lõpetamise avaldusega kohtusse. Täitemenetluse lõpetamata jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevusele.

Justiitsministeerium 2021
Lisainfot loe: 
https://kpkoda.ee/nouete-aegumine-kaitumisjuhis-volast-vabanemiseks/ ja https://www.just.ee/et/kuidas-taotleda-taitemenetluse-lopetamist-tsiviil...

 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED seoses NÕUDE AEGUMISEGA HUGO praktika baasil

 

Vastab jurist Merike Roosileht, hugo.legal

 

Millal aeguvad jõustunud kohtuotsusest või- määrusest tulenevad nõuded?


-   5. aprillil 2011 jõustusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS (2002) § 157 lg-s 1 ja võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-s 4 tehtud seadusemuudatused. TsÜS (2002) § 157 lg 1 (alates 5. aprillist 2011 kehtivas sõnastuses) järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 (alates 5. aprillist 2011 kehtivas sõnastuses) järgi kohaldatakse TsÜS (2002) § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS (2002) § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS (2002) § 157 lg-t 1. Riigikohtu Kolleegium on leidnud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.

Seega enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsused võ- määrused (mis varasemalt aegusid 30 aasta möödudes) aegusid 05.04.2021.a. Kuid arvestada tuleb ka sellega, millal on täitmisdokument kohtutäituri juures esimest korda täitmisele esitatud, sest jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.  Alates 05.04.2011 jõustunud seaduse kohaselt aeguvad kohtuotsused või -määrused 10 aasta möödudes. Aegumine algab sellest päevast kui sissenõudja esitab kohtuotsuse kohtutäiturile täitmiseks ja lõpeb 10 aasta möödumisel.

 

Millal võib nõuda jõustunud kohtuotsusest või-määrusest tuleneva nõude aegumise kohaldamist?

 

- Täitemenetluse seadustik (TMS) § 2231 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg (10 aastat).   TMS § 48¹ lg 1 p 2 alusel kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg (10 aastat) ja lg 3 alusel sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu.      

 

Näiteks, kui täitedokumendist tulenev nõue on antud täitmiseks 22.01.2009.a. esimest korda ja on möödunud 10 aastat jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõudest, siis aegus see nõue 05.04.2021.a. TsÜS  142 lg 1 alusel õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

 
 

Kuhu pöörduda nõude aegumise kohaldamiseks?

 

 

Nõude aegumise kohaldamiseks võib pöörduda avaldusega kas kohtutäituri poole või otse kohtusse. Kui nõude aegumiseks pöörduda kohtutäituri poole, siis tuleb esitada kohtutäiturile vastav vormikohane avaldus ja tasuda avalduse läbivaatamise tasu 18 eurot. Kui avaldusega pöörduda otse kohtusse, siis tuleb tasuda avalduse läbivaatamisel riigilõivu 30 eurot. Mõlemal juhul tuleb põhjendada, miks võlgnik arvab, et tema täitedokumendist tulenev nõue on aegunud. Avalduse esitamisel küsib kohtutäitur sissenõudja arvamust nõude aegumise kohta. Kui sisssenõudjal ei ole vastuväiteid seoses nõude aegumisega, siis kohtutäitur  teeb otsuse täitedokumendist tuleneva nõude aegumise kohta täitemenetluse lõpetamiseks. Selleks, et kohtutäitur saaks täitemnetluse täielikult lõpetada, tuleb võlgnikul tasuda kohtutäituri tasust pool ja seda tasu arvestatakse tasumata jäägilt. Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust aegumise tõttu täitedokumendidt tulenevalt, siis saab seda vaidlustada kohtus ja sel juhul ei pea tasuma riigilõivu. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumise korral lõpetab kohtutäitur täitemenetluse osaliselt ja teeb kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse.  Tulenevalt kohtutäituri seaduse § 412 võlgnikult kuulub väljamõistmisele kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu sissenõudmata jäänud summalt.

 

 

Mida teha, kui võlgnik ei nõustu kohtutäituri otsusega?

 
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: TMS § 218).

Kui sissenõudja ei nõustu nõude aegumisega, siis tuleb võlgnikul pöörduda kohtusse.
 

Millal vabastab kohtutäitur võlgniku vara aresti alt?

 

Oma vara aresti alt vabastamiseks tuleb kohtutäiturile väljamõistetud täitekulud tasuda.  
 

 

Kuhu pöörduda, et teada saada, mis nõuded on täitemenetluses ja kes on kohtutäitur?

 
Neid andmeid saab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast küsida või vaadata ka Maksu- ja Tolliameti kaudu (minu nõuded).