Täitemenetluse aluseks olevate nõuete aegumine

PrintPDF Jaga

Otsuse täitmise aegumist väärteo ja kriminaalasjades reguleerib karistusseadustiku (KarS) § 82. KarS § 82 lõike 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:

  1. viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
  2. kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
  3. üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.

Kui täitmise aegumine on vahepeal peatunud, pikeneb täitmine selle aja võrra.

Põhinõude aegumine ei too automaatselt kaasa täitemenetluse lõpetamist. Kui täitemenetluses on tekkinud täitekulud, siis nõude aegumine täitekulusid ei kustuta, need tuleb võlgnikul tasuda täies ulatuses.

Täitekulud on sätestatud täitemenetluse seadustiku §-s 37.

01.04.2021 alates kehtima hakanud seadusemuudatus


Kohtutäituritele saab nüüd esitada avaldusi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldust esitades on võlgnikul aga oluline esmalt endale selgeks teha, millal aegumine algas ning kas täitmise aegumistähtaeg on avalduse esitamise ajaks eelduslikult möödunud.
 

Kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise 10-aastane aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest. Kui kohtulahend esitati sundtäitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur alustas täitemenetlust, siis aegumistähtaeg katkes ja algas otsast peale täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega 10-aastast täitmise aegumise tähtaega tuleks lisaks kohtulahendile vaadata ka kohtutäituri poolt saadetud täitmisteatest. Infot oma täitemenetluse kohta saate riigiportaalis www.eesti.ee või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast kpkoda.ee.

Aegumistähtaja arvutamisel tuleb arvesse võtta, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ja lõpeb tähtpäeva saabumisel. Aastates arvutatava tähtaja korral saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Näide 1: kui kohtulahend jõustus 05.04.2011 ja esitati kohtutäiturile täitmiseks samal päeval, siis 10-aastane täitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 06.04.2011 ja aegumistähtaja viimane päev on 06.04.2021.

Näide 2: kui kohtulahend jõustus 05.04.2011, aga esitati kohtutäiturile täitmiseks alles 01.02.2015, siis kohtulahendi jõustumisest alanud täitmise aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, so algas 02.02.2015 ja lõpeb 02.02.2025.

Kui sinu vastu esitatud nõude täitmine on aegunud, siis kõige lihtsam, kiirem ja odavam viis täitemenetluse lõpetamiseks on esitada allkirjastatud avaldus täiteasja menetlevale kohtutäiturile. Avalduse võib esitada kas elektrooniliselt või paberdokumendina.


Avalduses tuleb märkida:

• täiteasja number;
• võlgniku andmed (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed);
• sissenõudja andmed (nimi, isiku- või registrikood);
• vabas vormis väljendatud palve lõpetada täitemenetlus aegumise tõttu;
• võlgniku allkiri.

Kohtutäituri poole pöördumiseks võib kasutada ka eeltäidetud vormi, mis on leitav Kohtutäiturite ja Pankrothaldurite Koja lehelt kpkoda.ee. 

Avalduse saamisel kontrollib kohtutäitur, kas on möödunud vähemalt seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg. Kui see tähtaeg ehk kümme aastat on möödunud, edastab kohtutäitur võlgniku avalduse sissenõudjale seisukoha esitamiseks. Kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse.

Kui seaduses sätestatud täitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud või kui sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, ei lõpeta kohtutäitur täitemenetlust, vaid teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest.
Sissenõudja võib täitemenetluse lõpetamisele vastu vaielda eelkõige seetõttu, et tema hinnangul ei ole täitmise aegumistähtaeg veel möödunud, sest see on vahepeal peatunud või katkenud. Sel juhul on tekkinud võlgniku ja sissenõudja vahel vaidlus täitmise aegumise küsimuses, mida saab sisuliselt lahendada üksnes kohus. Kindlasti tuleks sissenõudjatel vältida täitemenetluse lõpetamisele põhjendamatute vastuväidete esitamist, kuna see toob kõikidele osapooltele kaasa üksnes täiendavaid menetluskulusid, mille kohus võib jätta menetluse põhjustanud isiku kanda.

Kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, on võlgnikul õigus pöörduda täitemenetluse lõpetamise avaldusega kohtusse. Täitemenetluse lõpetamata jätmise korral ei saa esitada kaebust kohtutäituri tegevusele.

Justiitsministeerium 2021
Lisainfot loe: 
https://kpkoda.ee/nouete-aegumine-kaitumisjuhis-volast-vabanemiseks/ ja https://www.just.ee/et/kuidas-taotleda-taitemenetluse-lopetamist-tsiviil...