Halduskohtusse pöördumine

Halduskohtusse saab eraisik pöörduda erinevate avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks. Näiteks saab halduskohtusse pöörduda omandireformi ja maareformiga seotud vaidlustes, kodakondsus- ja migratsiooniküsimustes, samuti riigihangete, ehituse ja planeerimisega ning riigivastutusega seonduvates vaidlustes. 

Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Eesti kohtule ei või esitada kaebust välisriigi võimude, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi tegevuse peale.

Kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus:

1. tühistada haldusakt osaliselt või täielikult;
2. kohustada haldusakti andma või toimingut tegema;
3. keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine;
4. mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;
5. teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta;
6. teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu.

Kuidas halduskohtusse pöörduda?

Menetlus halduskohtus toimub halduskohtumenetluse seadustiku normide kohaselt. 

Eesti Vabariigis on kaks esimese astme halduskohut – Tallinna ja Tartu halduskohtud. Teises kohtuastmes eraldi halduskohtuid pole ja esimese astme kohtu otsused vaidlustatakse ringkonnakohtus. Halduskohtute tööpiirkonnad on järgmised:

• Tallinna Halduskohus – Harju, Hiiu, Järva, Lääne, Rapla, Pärnu ja Saare maakond; 
• Tartu Halduskohus – Ida- ja Lääne-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.

Halduskohtu poole pöördumiseks tuleb isikul esitada kaebus või protest. Viimast saab esitada halduskohtusse haldusakti või toimingu peale asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega.

Kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Kui haldusasi võiks alluda mitmele kohtule, esitatakse kaebus kaebaja valiku kohaselt. Kui samas asjas vaidlustatakse nii eelhaldusakti kui ka sellele tuginevat lõplikku haldusakti, esitatakse kaebus lõplikust haldusaktist tuleneva kohtualluvuse järgi. Kui samas asjas vaidlustatakse ühe vastustaja haldusakti ja teise vastustaja toimingut seoses sama haldusaktiga, sealhulgas teise vastustaja arvamust, kooskõlastust või täitetoimingut, esitatakse kaebus haldusaktist tuleneva kohtualluvuse kohaselt. Kui samas asjas vaidlustatakse nii haldusakti või toimingut kui ka selle kohta tehtud vaideotsust või muud kohtueelse menetluse otsust, esitatakse kaebus algsest haldusaktist või toimingust tuleneva kohtualluvuse kohaselt. Teenistusvaidluse korral esitatakse kaebus teenistuskoha asukoha järgi. Isik, kellelt on võetud vabadus, esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi.

Kaebuses märgitakse:

1. kaebaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed;
2. teiste menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed;
3. kaebaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebajal on esindaja;
4. halduskohtu nimetus;
5. kaebuse nõue; kaebusega saab nõuda:
   • haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus);
   • haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus);
   • haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus);
   • avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus);
   • haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus);
   • haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).
6. vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik;
7. kaebuse faktiline põhjendus;
8. tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
9. kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist või toimingust;
10. kas kaebaja soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses;
11. kaebuse lisade nimekiri.

Rahalise hüvitise nõudmisel märgitakse hüvitise suurus. Mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel, samuti juhul, kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha, võib kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

Viivise või intressi nõude võib koos põhinõudega esitada kaebuses selliselt, et viivise või intressi väljamõistmist ei taotleta kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest.

Tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Tähtis on rõhutada, et üldjuhul on halduskohtusse pöördumise aeg lühike – reeglina on selleks 30 päeva alates haldusakti teatavakstegemisest. Kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.

Kaebusele tuleb lisada:

1. vaidlustatud haldusakt või selle ärakiri, kui see on kaebajal olemas;
2. võimaluse korral tõendid haldusakti kättetoimetamise või haldusaktist või toimingust teadasaamise aja kohta, kui haldusakti andmisest või toimingu tegemisest on kaebuse esitamise ajaks möödunud oluliselt rohkem aega kui seaduses sätestatud kaebetähtaeg;
3. dokumendid, millele kaebaja nõue tugineb, kui need ei ole eelnevalt esitatud vastustajale menetluses, mille raames antud haldusakti või tehtud toimingut vaidlustatakse;
4. andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus;
5. volikiri, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, välja arvatud advokaat;
6. tõend isiku õigusvõime ja seadusliku esindaja kohta, kui kaebajaks on välisriigi juriidiline isik.

Kirjalikule kaebusele tuleb lisada kaebuse ja selle lisade ärakirjad teiste menetlusosaliste, välja arvatud kaaskaebajate jaoks. Ärakirju ei pea esitama, kui dokument on teisel menetlusosalisel olemas originaali või ärakirjana või kui kaebaja peab edastama selle otse teisele menetlusosalisele.

Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses märgitakse menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule. Kui avalduse allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud avaldusele volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui avalduse allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.