Tunnustamine Venemaal või Ukrainas õigusabilepingute alusel ning elatisabi taotlemine

PrintPDF Jaga

Justiitsministeerium

Kui elatise maksja elab Venemaal või Ukrainas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis, kuid laps elab Eestis, siis elatisabi saamiseks peab ka välisriigist laekuvaid laekuvaid summasid vahendama Eesti kohtutäitur.

Taotlemine

Peaksite pöörduma asjakohase taotlusega Eesti kohtu poole, kes on teinud esimese astme kohtuotsuse (st. maakohtu poole).

Taotluses tuleb näidata taotleja ja võlgniku isikuandmed ja aadress ning pangarekvisiidid, kuhu sisse nõutud rahasumma üle kanda. Rahvusvahelise ülekande puhul ei piisa tavapärasest arveldusarvenumbrist ning konto omaniku nimest – palume pöörduda panga poole ning küsida antud välisriigist ülekande saamiseks / tegemiseks vajalikke andmeid (näiteks SWIFT ja IBAN koodid, panga juriidiline nimi ja aadress jne). Taotluse näidise leiate siit.

Taotlusele soovitame lisada ka võlgnevuse kalkulatsioon. Võlgnevuse kalkulatsiooni näidise leiate siit.

Soovitame endale jätta kõigist asjakohastest dokumentidest koopiad.

Eesti kohus vormistab õigusabilepingute alusel järgnevad dokumendid ise:

  • õigusabitaotlus välisriigi pädevale kohtule,
  • tunnustatava kohtuotsuse kinnitatud koopia,
  • tagaseljaotsuste puhul ametlik dokument, millest ilmneb, et kostjale oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse,
  • ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist,
  • õiend otsuse täitmise kohta, kui seda on Eestis varem täidetud,
  • eelnimetatud dokumentide (sh. ka Teie taotluse ning võlgnevuse kalkulatsiooni) tõestatud tõlked vene keelde.

Olles kokku kogunud ning pitseerinud vajalikud dokumendid edastab kohus dokumendid Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele, kes edastab dokumendid omakorda välisriigi justiitsministeeriumi kaudu võlgniku elukohajärgsele kohtule.

Kui välisriigi kohus peaks lisaks eelnimetatutele vajama täiendavaid dokumente, siis ta taotleb neid justiitsministeeriumide vahendusel.

Elatisabi

Kui kohtulahend on täidetavaks tunnistatud, peaksite omal algatusel uurima vastava riigi kohtust, kuidas lahendi täitmine on üldse võimalik. Kui on, siis mis dokumente mis keeles ja kuhu selleks esitama peab ning kui suur on kohtulõiv. Infot täitemenetlusest ja täitevasutustest Venemaal on võimalik leida veebilehel www.fssprus.ru. Justiitsministeerium kahjuks siinkohal enam aidata ei saa.

Kui täitemenetlus on pooleli riigis, mis ei ole EL riik või riik, mis oleks liitunud konventsiooniga, mis lubab täitemenetlust alustada keskasutuse kaudu (nt Island), siis tuleb Eesti kohtutäiturile esitada lisaks elatisabi taotlusele (leitav siit) ka apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et välisriigis on täitemenetlus alustatud. Dokumendi legaliseerimise kohta loe lähemalt siit. Viimasena tulev teavitada välisriigi täiturit, et elatise saaja nimi ja arvelduskonto on muutunud – soovitame selleks kasutada volikirju, mille näidised on leitavad siit. Elatise saajaks on edaspidi Eesti kohtutäitur, kelle vahendusel elatis välisriigist sissenõudjani jõuab.

Õigusloome

Venemaa ning Ukraina puhul käib kohtuotsuste tunnustamine järgnevate õigusabilepingute alusel:

  • Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, alla kirjutatud Moskvas 26.01.1993, mille leiate siit;
  • Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, alla kirjutatud Kiievis 15.02.1995, mille leiate siit.

 

Õigusabilepingute alusel tunnustatakse lepingupoolte territooriumitel erimenetlusetaeeskoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite ning teiste asutuste otsuseid tsiviilasjades, mis oma iseloomu poolest ei nõua täitmist.

Välisriigi kohus võib kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest lubamisest keelduda kui:

  • kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volinikule ei toimetatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset;
  • kui selles samas õigusvaidluses samade poolte vahel välisriigi territooriumil oli juba varem langetatud jõustunud otsus või kui välisriigi asutus oli varem algatanud menetluse antud asjas;
  • kui vastavalt õigusabilepingu sätetele või välisriigi seadusandluse (kui olukord ei oleõigusabilepingus reguleeritud) kuulub asi antud välisriigi asutuste ainupädevusse ehk Eesti kohtul ei olnud pädevust asja arutada.

Mis edasi saab?

Kui välisriigi kohus on teinud tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse, edastatakse otsus samuti justiitsministeeriumide vahendusel Eesti kohtule, kes omakorda edastab selle Teieni.

Juhul kui on tegu tunnustamise otsusega, on üldjuhul määrusele lisatud ka täitemenetluse algatamise avalduse vorm ning pädevate kohtutäiturite nimekiri või muu asjakohane info. Tunnustatud kohtuotsuse täitmise korda reguleerib välisriigi seadus.

Lisainfo: telefoni teel 6 208 183, 6 208 186 ning 6 208 190, e-posti teel central.authority[A]just.ee