Kui testamendijärgne pärija sureb enne pärandajat

Vanemad on teinud notariaalse testamendi tütre ja poja kasuks, aga peres on veel kolm last. Poeg kes oleks olnud üks pärijatest sureb äkki. Testament on jäänud muutmata. Kui nüüd üks päev vanemaid enam pole, siis kas testamendi pärijaks jääks ainult see tütar, et mis juhtub testamendis olnud surnud venna osaga? Läheb see teiste ōdede vendade vahel jagamisse, vōi kui pärija sureb enne pärandi kättesaamist, siis seda enam ei arvestata?

Testamendi tõlgendamine sõltub selle sisust ja  testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest. Seetõttu on konkreetset olukorda ilma testamenti nägemata keerukas kommenteerida. Seetõttu esitan siinkohal vaid üldised põhimõtted. Esmalt on oluline, kas testamendiga määrati kaks last kogu vara pärijateks või määrati neile vaid konkreetne varaese (annak). Kui testamendiga on määratud annak ja annakusaaja sureb enne pärandi avanemist ja aseannakusaajat ei ole määratud, on annak kehtetu. Kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase ehk oma lapse kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased ehk kui surnud lapsel on lapsed, eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti. Samuti võib testamendis nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. 

Kui testament tekitab segadust ja ei vasta enam vanemate tegelikule tahtele on võimalik selles antud korraldused täielikult või osaliselt uut testamenti tehes ära muuta.