Kiirelt kätte

Üldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.

nn. Haagi ülalpidamiskohustuste konventsiooni alusel

Justiitsministeerium

Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis. 

Tere!

millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, nn. Euroopa täitekorralduse määruse alusel

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), nn Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse alusel

kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes,

 nn. Ülalpidamiskohustuste määruse alusel

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), nn Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse alusel

millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, nn. Euroopa täitekorralduse määruse alusel

Kui elatise maksja elab Leedus, Lätis või Poolas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis.

Õigusloome

Tervitus! Sain internetis petta. Saadeti justkui soome suurfirma arve kuid iban vahetati ära. Küsimus seisneb kas see on lubatud panganduses et ibani omanik ja saaja nimi ei peagi ühtima? Eriti kui raha läheb välismaale?

Dokumendi apostilliga kinnitamiseks tuleb notarile esitada isiklikult või posti teel kirjalik taotlus ja apostillimist vajav dokument. Notar väljastab apostillitud dokumendi viie tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise päevast arvates.

Enne dokumendi apostillimise taotlemist on soovitatav välja selgitada, kas välisriigi asutus aktsepteerib ainult apostillitava dokumendi originaali või piisab ka ärakirjast.

Tuleb arvestada, et ühe riigi dokumendi teises riigis kasutamiseks võib olla peale apostillimise nõude ka lisatingimusi. Igas riigis kehtivad omad reeglid näiteks keelte kasutamise suhtes.

Apostillimisele ei kuulu:

1. avalik dokument, mida soovitakse kasutada riigis, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu.

Õigusabilepingud leiate järgmiste Riigiteataja linkide kaudu:
Leedu, Läti 

Avaliku dokumendi kasutamiseks välisriigis, kes ei ole ühinenud Haagi konventsiooniga ehk kus ei kehti apostilliga kinnitamine, ja millega Eesti ei ole sõlminud õigusabilepingut, tuleb dokument legaliseerida. Legaliseerimine on keerulisem protseduur.

Legaliseeritakse ainult originaaldokumenti, selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljavõtet või väljatrükki, millel on sellele dokumendile allakirjutanud ametiisiku originaalallkiri, ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning dokumendi väljaandnud asutuse originaalpitser.

Dokumendi legaliseerimiseks tuleb esitada Välisministeeriumi konsulaarosakonnale isiklikult või posti teel kirjalik taotlus koos legaliseeritava dokumendiga ja tasuda riigilõiv 30 eurot dokumendi kohta.

Dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamisega kinnitatakse, et ärakiri vastab algsele dokumendile. Dokumendi ärakirja kinnitamisel tuvastatakse, kas dokument on originaal, algärakiri, kinnitatud või kinnitamata ärakiri, ning ärakirja õigsuse kinnitaja viitab sellele asjaolule kinnitusmärkes.

Justiitsministeerium