Kiirelt kätte

kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes,

 nn. Ülalpidamiskohustuste määruse alusel

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, nn. Brüssel IIa määruse alusel

nn. New Yorgi konventsiooni alusel

Kui elatise maksja elab Leedus, Lätis või Poolas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis.

Õigusloome

e. „Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni alusel

millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, nn. Euroopa täitekorralduse määruse alusel

Avaliku dokumendi kasutamiseks välismaal on vaja tõendada nende ehtsust. Selleks tuleb dokument kas apostilliga kinnitada, legaliseerida või kehtib Eesti ja välisriigi vahel õigusabileping, sõltuvalt sellest, millises välisriigis seda kasutada tahetakse. On kolm võimalust: 

Dokument, mida soovitakse kasutada välisriikides, millega Eesti on sõlminud õigusabilepingu, ei kuulu apostilliga kinnitamisele. Õigusabilepingud on Eestil sõlmitud Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Venemaaga. Õigusabilepingud saab leida järgmiste linkide kaudu: 

Allkirja õigsuse kinnitamiseks tuleb pöörduda notari poole. Notarite kontaktandmed saab leida Notarite Koja veebilehelt.

Justiitsministeerium

Ametlik juriidiline dokument on dokument:

Vahekohus e. arbitraaž on alternatiivse vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks. Vahekohtu eeliseks kohtu ees on see, et pooled saavad tulemust suuremal määral kontrollida ning samuti suurem konfidentsiaalsus.

Notaril on õigus kinnitada notariaalmärkega mingi asjaolu olemasolu või selle puudumist. Lisaks allkirja õigsusele saab notar kinnitada näiteks dokumendi esitamise aja kindlakstegemist, avaliku registri andmeid ja väljatrüki õigsust, isiku elusolekut ja teatud kohas viibimist, avalduse ja teate edastamist.

Taotluse näidis - tunnustamine Haagi konventisooni alusel

Avaliku dokumendi kasutamiseks välisriigis, kes ei ole ühinenud Haagi konventsiooniga ehk kus ei kehti apostilliga kinnitamine, ja millega Eesti ei ole sõlminud õigusabilepingut, tuleb dokument legaliseerida. Legaliseerimine on keerulisem protseduur.

Tuleb arvestada, et ühe riigi dokumendi teises riigis kasutamiseks võib olla peale apostillimise nõude ka lisatingimusi. Igas riigis kehtivad omad reeglid näiteks keelte kasutamise suhtes.

Dokumendi ametlikuks tõlkimiseks tuleb pöörduda vandetõlgi poole. Vandetõlk on isik, kes osutab kutsetegevusena ametlikku dokumentide tõlkimise teenust ja täidab seaduses sätestatud juhtudel muid tõlkimisega seotud ülesandeid. Vandetõlgi kvalifikatsioon on riigi poolt kontrollitud.

Avalikku dokumenti ei legaliseerita kui:

Vajaduse korral (kui välisriik nõuab) tuleb lisada legaliseeritud dokumendile tõlge.

Dokumente, mille tõlge peab välisriigi õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, tõlgib eesti keelest võõrkeelde üksnes vandetõlk. Välisministeerium tõlketeenust ei osuta.

Dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamise pädevus on notaritel, aga ka vandetõlkidel ja valla- ning linnasekretäridel. Need isikud võivad kinnitada ükskõik mis dokumendi ärakirja õigsust. Vandetõlk kinnitab vajaduse korral tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.