Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiitsministeeriumi lepingupartner OÜ HUGO.
kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes,
nn. Ülalpidamiskohustuste määruse alusel
Loe edasikohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, nn. Brüssel IIa määruse alusel
Loe edasinn. New Yorgi konventsiooni alusel
Loe edasiKui elatise maksja elab Leedus, Lätis või Poolas (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastavas välisriigis.
Õigusloome
Loe edasie. „Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise“ konventsiooni alusel
Loe edasimillega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, nn. Euroopa täitekorralduse määruse alusel
Loe edasiAvaliku dokumendi kasutamiseks välismaal on vaja tõendada nende ehtsust. Selleks tuleb dokument kas apostilliga kinnitada, legaliseerida või kehtib Eesti ja välisriigi vahel õigusabileping, sõltuvalt sellest, millises välisriigis seda kasutada tahetakse. On kolm võimalust:
Loe edasiDokument, mida soovitakse kasutada välisriikides, millega Eesti on sõlminud õigusabilepingu, ei kuulu apostilliga kinnitamisele. Õigusabilepingud on Eestil sõlmitud Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Venemaaga. Õigusabilepingud saab leida järgmiste linkide kaudu:
Loe edasiAllkirja õigsuse kinnitamiseks tuleb pöörduda notari poole. Notarite kontaktandmed saab leida Notarite Koja veebilehelt.
Loe edasiJustiitsministeerium
Loe edasiAmetlik juriidiline dokument on dokument:
Loe edasiVahekohus e. arbitraaž on alternatiivse vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks. Vahekohtu eeliseks kohtu ees on see, et pooled saavad tulemust suuremal määral kontrollida ning samuti suurem konfidentsiaalsus.
Loe edasiNotaril on õigus kinnitada notariaalmärkega mingi asjaolu olemasolu või selle puudumist. Lisaks allkirja õigsusele saab notar kinnitada näiteks dokumendi esitamise aja kindlakstegemist, avaliku registri andmeid ja väljatrüki õigsust, isiku elusolekut ja teatud kohas viibimist, avalduse ja teate edastamist.
Loe edasiAvaliku dokumendi kasutamiseks välisriigis, kes ei ole ühinenud Haagi konventsiooniga ehk kus ei kehti apostilliga kinnitamine, ja millega Eesti ei ole sõlminud õigusabilepingut, tuleb dokument legaliseerida. Legaliseerimine on keerulisem protseduur.
Loe edasiTuleb arvestada, et ühe riigi dokumendi teises riigis kasutamiseks võib olla peale apostillimise nõude ka lisatingimusi. Igas riigis kehtivad omad reeglid näiteks keelte kasutamise suhtes.
Loe edasiDokumendi ametlikuks tõlkimiseks tuleb pöörduda vandetõlgi poole. Vandetõlk on isik, kes osutab kutsetegevusena ametlikku dokumentide tõlkimise teenust ja täidab seaduses sätestatud juhtudel muid tõlkimisega seotud ülesandeid. Vandetõlgi kvalifikatsioon on riigi poolt kontrollitud.
Loe edasiAvalikku dokumenti ei legaliseerita kui:
Loe edasiDokumendi ärakirja õigsuse kinnitamise pädevus on notaritel, aga ka vandetõlkidel ja valla- ning linnasekretäridel. Need isikud võivad kinnitada ükskõik mis dokumendi ärakirja õigsust. Vandetõlk kinnitab vajaduse korral tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.
Loe edasi