Kiirelt kätte

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohustuslikud andmed sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

Makseettepanekus küsitakse võlgnikult, kas ta tunnistab nõuet või mitte ja antakse võimalus nõue tasuda või nõudele vastuväide esitada. Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu

Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda alaealise lapse seaduslik esindaja (vanem/eestkostja) või täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni,

Kui te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebus kohtutäituri tegevusele esitatakse esmalt kohtutäiturile endale.

Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas

1. maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või
2. hagiavaldus (elatishagi).

Kummagi avalduse eest ei pea riigilõivu tasuma.

Kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta peab kohtutäitur tegema otsuse.

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.

Kui kokkuleppeliselt ei ole lapse ülalpidamist vanemate vahel võimalik lahendada:

Lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse läbivaatamise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Juhul, kui pärandvara jagamisel tekib kaaspärijate vahel vaidlus, jagab pärandvara pärija nõudel kohus.

Kui vanem esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Vastuväide peab olema põhistatud ja loetakse elatisnõudele hagi vastuseks.

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: 

Riigikohtu tellimusel on valminud õppefilm „Vaidluste lahendamisest kohtus“. Film kannab teavitustöö eesmärki.

Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 8000 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded nt intressid ja viivised). Kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ei tohi ületada põhinõuet.

Hagita menetluse lahend (maksekäsk) on kohtumäärus, mis kuulub viivitamata täitmisele. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.

Kui avaldaja kinnitab kohtule (e-post [email protected]) esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Avaldaja võib avalduse kohtule esitada kuni maksekäsu tegemiseni.

Maksekäsu kiirmenetluses on pooled avaldaja ja võlgnik. Avaldajaks on isik, kes esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse ja võlgnikuks on isik, kelle vastu avaldus esitatakse. Alaealisele elatise nõudmisel on avaldajaks alaealine, keda esindab tema vanem või eestkostja.

Üldjuhul tuleb riigi õigusabi taotlus esitada kohtule, kes asja läbi vaatab või kes peaks kohtumenetluse alustamise puhul asja läbi vaatama (nt kui isik soovibki õigusabi hagi esitamiseks). Eeluurimise staadiumis olevas kriminaalasjas määrab riigi õigusabi uurimisasutus (üldjuhul politsei) või prokuratuur.

Riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles või inglise keeles. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse.

Riigi õigusabi saamiseks tuleb füüsilisel isikul esitada kohtule riigi õigusabi taotlus ning lisada sellele enda allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta.